Kristo Käo esitleb Palamusel plaati ja õpetab kitarrihuvilisi

Tuleval neljapäeval, 24. aprillil jõuab oma uue sooloplaadi “The Dance Album” esitlustuuriga Palamuse rahvamajja kitarrikunstnik Kristo Käo. Palamusel on ta tegelikult  juba rohkem omainimene: ta juhendab seal kitarrikursust.

Saaremaalt pärit Kristo Käo on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia bakalaureuse- ja magistriõppe ning õpetanud kitarri paljudes muusikakoolides. Praegu töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis ning esneb sageli soolokitarristina ja erinevates kammeransamblites.

Plaadil “The Dance Album” esitab Kristo Käo valitud tantse kitarrirepertuaari absoluutsest klassikast. Tantsude loomisaeg ulatub renessansiajastust XX sajandini ja päritolu Euroopast Lõuna-Ameerikani. Esitatavate palade autorid on Albeniz, Tarrega, Galilei, Turina, Villa-Lobos, Morel, Besard, Sor, Bach, Weiss, Fenicio ja Barrios. Kava lõpetab aga eestimaine “Minoorne labajalg”. Tegemist on heakõlalise ja kaasakiskuva, aga enamasti ka virtuoosse muusikaga.

Plaadil esitatava kavaga tahab interpreet juhtida tähelepanu sellele, et kitarr on läbi aegade olnud kasutusel tantsupillina. Selle kinnituseks on mitmes salvestatud loos kaasatud ka rütmipille, mida mängivad Maria ja Robert Staak, Anne Anderson ja Jorma Puusaag. Ühes palas teeb kaasa ka tšellist Ardo Västrik.

“Plaadil kõlav muusika on tõepoolest otsast lõpuni tantsumuusika. Seepärast tekkiski mul mõte tantsulisust ja rütmi veidi tavatute võtetega rõhutada ja lisada helilooja poolt vaid soolokitarrile kirjutatud muusikale lisada tamburiine, trumme, kastanjette, plaksutamist jne. Ühes brasiilia sambas kasutab Jorma Puusaag kitarri löökpillina. See kõlab päris efektselt.”

Kuna tšellist ja löökpillide mängijad on igaüks seotud vaid ühe-kahe looga, siis katsutakse nad läbi raskuste kokku saada alles tuuri viimaseks, 26. aprillil Tallinnas toimuvaks kontserdiks. Mujal esitab Kristo Käo plaadilugusid üksinda.

“Tegemist ongi ju siiski soolokitarri- ja lautomuusikaga, nii et kõik need vürtsi lisavad elemendid võib vabalt ka ära jätta. Plaadil saab teha mõndagi, mida kontserdil korrata ei õnnestu,” ütles Kristo Käo.

Kolm võimalust

Peale Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis tehtava pedagoogitöö on Kristo Käo kitarriharidust edendava projekti Kitarrikool.eu eestvedaja. See projekt pakub kolme õppimisvõimalust: internetikoolis, grupikursustel ja õpperaamatu järgi.

“Eesti-, vene- ja inglisekeelsel internetikoolil on hetkel umbes kaks tuhat kasutajat,” ütles Kristo Käo. “Grupikursused toimuvad kõikjal üle Eesti. Kitarrikooli õpperaamat on aga seotud internetikooliga: kõik raamatu omanikud saavad õiguse oma koduste tööde salvestusi Kitarrikool.eu õppekeskkonda üles laadida ja saavad nende kohta õpetajatelt professionaalset tagasisidet. Mõni õppija kasutab kõiki kolme õppevõimalust korraga: grupitundi, netikooli ja raamatut.”

Peale Tartu, Tallinna, Kuressaare, Laagri, Harmi, Ääsmäe ja Kivi-Vigala toimub sel hooajal Kitarrikooli baaskursus ka Palamusel.

“Alustasime sügisel kahe õppegrupiga, milles oli võrdselt kooliõpilasi ja täiskasvanuid. Kevadel sai jätkatud vaid lastegrupiga. Üldiselt on Kitarrikooli õppematerjal mõeldudki täiskasvanutele ja lastel läheb selle omandamiseks rohkem aega. Kursuse eesmärk on kitarri kui saatepilli tundmaõppimine ja suur osa kõigist kursused läbinutest on põhilised võtted ka omandanud. Kõik oleneb sellest, kui tõsiselt õpinguid võetakse. Eeldan, et inimestel on aega iga päev umbes 45 minutit pillimänguga tegelda,” ütles Kristo Käo.

Palamuse õpilased ei erine tema sõnul edasijõudmise poolest näiteks Saaremaa või Harjumaa õpilastest, aga Lõuna-Eesti ja saarte lapsi võrreldes hakkab alati kõrva see, et mida rohkem Lääne-Eesti poole liikuda, seda tagasihoidlikumad ja vaiksemad on lapsed ja Lõuna-Eesti pool siis vastavalt lärmakamad. Õppetulemusi see aga ei mõjuta.

Palamusel toimuv on esimene Kitarrikooli kursus Jõgevamaal.

“Pakume õppimisvõimalust kõikjal, kus on piisavalt huvilisi. Tuleme kohale koos kitarride ja muu vajalikuga. Tarvis on vaid kedagi, kes kohapeal asju korraldaks. Palamusel oli selliseks aktiivseks inimeseks Sirje Kiis,” ütles Kristo Käo.

Luubiga vaadates

Kristo Käo isegi tegi kitarriga tutvust, osaledes lapsena lühikesel kitarrikursusel, mis Saaremaal Tornimäe Põhikoolis kohalike jõududega organiseeriti. Sealt edasi läks ta juba Kuressaare Muusikakooli, siis Muusikaakadeemiasse ja nii edasi.

“Minu jaoks on kitarr jõulise iseloomuga instrument, kuigi võrreldes klaveril või orkestripillidel esitatuga näib kitarrimuusika tormina veeklaasis,” ütles Kristo Käo. “Aga kitarri puhul tulebki kõike n-ö luubiga vaadata. Ja see, mida näed, on väga põnev maailm.”

Küsimusele, kui palju on tema hinnangul kitarriõppijate hulgas neid, kes tahaksid ainult ruttu n-ö kolm duuri selgeks saada, et end kitarril saata või bändi tegema hakata, ja kui palju neid, kes on huvitatud rohkemast, vastas Kristo Käo, et algaja ei oskagi endale enamasti nii konkreetseid eesmärke seada.

“Algul tahab inimene lihtsalt veidi pilli mängima õppida, õppimise käigus võib see soov suureneda ning nii see maailm järjest avardubki,” ütles Käo. “Ma ei pane kunagi pahaks seda, kui keegi tahab selgeks saada vaid minimaalsed võtted, et näiteks oma laulu saata. Kitarr ongi selline praktiline pill, mille mängutehnika omandamine võtab keskeltläbi 16 aastat, aga lihtsamad võtted saab selgeks juba 16 tunniga. Kitarrikooli projekti eesmärk ongi see, et inimestel oleks kodus seinal kitarr ja võimalikult paljud suudaksid oma rõõmuks veidikene mängida. Mida rohkem on hobimuusikuid, seda tugevam on ka professionaalide positsioon.”

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus