Nagu traktoritehas polaarjoone taga

Sillamäe linn ehitati Moskva ja Peterburi arhitektide projektide järgi. Sillamäe linna ehitasid kolm inimrühma: Peterburist pärit kodutud lapsed, kriminaalkurjategijad, kes tegelesid kaevanduse ja sõjatööstusliku kompleksi rajamisega, ja KGB ehitusvägede pataljon. Viimasesse kuulusid kolme Balti riigi mehed, kes olid sattunud Saksa sõjaväkke ja langenud sõjavangi. Venemaal sõjavangis olles teatati neile et nad saavad amnestia ja saadetakse koju. Paraku koju nad ei jõudnud, sest Narvas peeti rongid kinni ja nad mobiliseeriti nõukogude armeesse.

Sillamäe tehas hakkas tööle 1948. aastal kohaliku tooraine baasil ja juba 1953. aastaks lõpetasid kaevandused tegevuse, sest uraani leidus siin siiski võrdlemisi vähe. Tooret hakati sisse vedama Tšehhist, Saksamaalt ja Ungarist ning muutus ka Sillamäe tehase spetsiifika. Siin hakati tootma uraanoksiidi tablette, mis reguleerivad tuumareaktori tööd. Sillamäel remonditi ka  tuumareaktorite vardaid ja tegeldi haruldaste muldmetallidega.   Eesti taasiseseisvudes tuumatööstusega seotud tegevus Sillamäel lõpetati.

1997. aastal tehas erastati ning aasta hiljem, 1998. aastal vahetusid ka selle omanikud. Tiit Vähi asus Sillamäe tehast juhtima 1997. aasta lõpus. Siis oli töötajaid 1500, praegu  üle 500.

Praeguseks kuulub Sillamäe tehas USA kontsernile Molycorp, mis on New Yorgi börsil noteeritud ettevõte. Huvipakkuv on fakt, et praegu töödeldakse Sillamäe tehases viis protsenti kogu maailma haruldastest muldmetallidest, ülejäänud 95 protsenti töödeldakse Hiinas. Metallilisest tantaalist ja neodüümist töödeldakse Sillamäel 25-40 protsenti kogu maailma toodangust.

Tõnis Seesmaa sõnul müüdi Sillamäe tehas ameeriklastele maha seetõttu, et ühelt poolt pole Eestis tooret, mida selles tehases kasutatakse, teisalt pole Eesti tööstus sellisel tasemel, et Sillamäe tehases valmistatavat kasutada. Sillamäe muldmetallide töötlemise tehast võiks Seesmaa arvates võrrelda traktoritehasega polaarjoone taga, kus pole materjale, millest traktoreid toota ning kus pole ka põlde, kus neid kasutada. Sillamäele jäi tehas alles seetõttu, et seal on olemas kvalifitseeritud kaader ja muldmetallide töötlemiseks vajalik tehnoloogia. Tõnis Seesmaa nentis, et sellise tehnoloogia mujale rajamine läheb väga kalliks.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus