Tõnis Seesmaa sõnul läks Sillamäel elu keema, kui sinna rajati põlevkivi töötlemise tehas. Tegelikult oli Narva-Jõesuu ja Toila kant Vene intelligentsi suvituspiirkond. Populaarne oli ka Sillamäe linn, kus on puhanud näiteks ka kuulus teadlane Ivan Pavlov.
1920. aastate lõpul ehitati praegusele Sillamäe sadama territooriumile esimene põlevkivi töötlemise tehas. Praegu käib sealsel territooriumil ühe hoone renoveerimine keskkonnafirma Ökosil tarbeks ning ehitustööde käigus on leitud sellest omal ajal Rootsile kuulunud tehasest päris palju märke.
Põlevkiviõli, mis on raskem kui vesi, kasutati allveelaevade kütusena. Väidetavalt oli sõja ajal vaenlase eksitamiseks ehitatud mere kaldale kolm n-ö pettetehast, mida siis hoolega pommitati. Aastal 1944 otsustati hakata Sillamäele tehast ehitama.
Sealses maapõues asub diktoneemakiht, mis sisaldab 0,03 protsenti uraani ja muid raskemetalle.
Kunagi võttis EKP keskkomitee büroo vastu otsuse, et neid Narva ja Voka vahel elanud inimesi, kelle sakslased evakueerisid, oma kodudesse tagasi ei lasta. Põhjus seisnes selles, et kogu see ala taheti välja ehitada NSVL tuumatööstuse keskuseks. Sillamäel pidanuks asuma kaevandus, Narva rajati tehas “Baltijets,” Sillamäel pidi asuma tehas, kus valmistatakse uraanoksiidi ja Narva-Jõesuu pidi saama tuumatööstusega seotud inimeste elupaigaks. Uraanitööstuse kompleksi rajamisest Eesti territooriumile asja ei saanud. Kui selline plaan oleks teostunud, oleks kogu Sillamäe ja Narva vahelisest maa-alast saanud suletud territoorium. Siis oleks ehk pidanud Eestist Peterburi Pihkva kaudu sõitma.
i
TOOMAS REINPÕLD
