Põltsamaa ametikooli praktikahoone sai nurgakivi

Põltsamaalt Kamarisse viiva tee ääres on ehitusjärgus Põltsamaa ametikooli uus praktikakorpus. Veel käesoleva aasta lõpus valmivale hoonele pandi neljapäeval pidulikult nurgakivi.

Ühekorruselisse praktikakorpusse tuleb 3360 ruutmeetrit kasulikku panda ning hoone läheb maksma 2,6 miljonit eurot. Hoone ehitamist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, omaosaluse katab riik. 

Õpihimulised noored oodatud

Põltsamaa ametikooli vastne direktor Andrus Kompus lausus, et selle sündmuse juures pikka juttu ajada ei tahaks, vaid pikemalt räägiks ehitusega seotud mõtetest, ootustest ja plaanidest siis, kui poole aasta pärast hoone ukse ees linti lõigata saab. Ta lausus  tänusõnu nii uue praktikakorpuse rajamise idee autoritele kui ka partneritele haridus- ja teadusministeeriumist ja sihtasutusest Innove aga ka ametikooli töötajatele.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroo juht Kalle Küttis lausus, et Põltsamaa ametikoolile ehitatava praktikakorpusega on täis saamas Euroopa Liidu eelmise rahastamisperioodi kutseharidusele suunatud infrastruktuuri parandamiseks eraldatud summade kasutamine.

Küttis tõdes, et Eesti kutseharidus on viimase seitsme aasta jooksul saanud väga tugeva rahasüsti. Kui see maja aasta lõpuks valmis saab, siis on juba ametikooli juhtide ja õpetajate ülesanne täita see õpihimuliste noortega. Ta tõdes ka, et teadmishimuliste  õpilaste leidmine on iga õpetaja ilus unistus. Reaalsuses peab rahulduma sellega, kui ametikooli tuleb ka veidi vähem õpihimulisi noori. Selles osas seisab Põltsamaa ametikooli direktoril ja õpetajatel ees suur töö. Uues praktikakorpuses asutakse koolitama ka tulevasi ehitajaid ning selles mõttes on selle ehitusfirma töökultuur ja tegevus eeskujuks eelkõige ehituseriala õpilastele. Haridusministeeriumi esindaja hinnangul on  peatselt valmiv praktikakorpus tähelepanu vääriv ehitis selleski mõttes, et Eestis  ei ehitata  nii suuri objekte suurematest keskustest kaugemale kuigi palju. Kutseõppeasutustele vajalikud hooned ning renoveeritavad või uued riigigümnaasiumide majad on just niisugused ehitised, mis toovad investeeringuid ka suurematest keskustest kaugemale. 

Traditsioon ulatub sajandite taha

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg juhataja Taivo Täht lausus, et haridusega seotud hoonete ehitamise kogemust on neil piisavalt ja Põltsamaal ollakse praegu töödega graafikus.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on tal hea meel selle üle, et tegelikult Põltsamaa valla territooriumil asuva ametikooli nimes sisaldub kohanimi Põltsamaa, mis annab avalikkusele edasi sõnumi ühtsest piirkonnast.

Linnapea märkis, et selle eest, et Põltsamaal ametikool just selles paigas tegutseb, tuleb tänada neid inimesi, kes tegutsesid siin juba üle-eelmisel sajandil.

“Selle kogukonna liikmena tunnen rõõmu sellest, kui mõne oma aja ära elanud ehitise asemele uus ja kaasaegne rajatakse. Ametikooli praktikakorpuse rajamine näitab usaldust nii selle kooli kui siinse piirkonna vastu,” kinnitas Jaan Aiaots.

Linnapea andis Andrus Kompusele üle sepistatud poldi ning palus selle nurgakivisilindrisse panna, sest ka Põltsamaa koolis on metallitööd õpetatud ning ehk on seegi polt just siin kutseoskused omandanud meistri töö.

Metallsilindri asukoha võiks tähistada infotahvliga

Põltsamaa valda esindanud ettevõtja ja Põltsamaa ametikooli nõukogu liige Mati Kivi lausus, et kool asub geograafiliselt soodsas kohas, mis loob eelduse selleks, et siia tulevad just need noored, kes on tõepoolest usinad õppijad. Oma ala spetsialistide, õpetajate ja kooli juhtkonna tahe on selleks igatahes olemas.

Ettevõtjana kinnitas Mati Kivi, et nii tema kui ta kolleegid Põltsamaa piirkonnast on valmis kohaliku ametikooli õppuritele pakkuma praktikavõimalust nii Põltsamaa linna kui valla ettevõtetes.

Ka Mati Kivi juhitavas Õnne Piimakarjatalus on igal aastal tööle asunud mõni siinse ametikooli lõpetanu. Tänavu tuli neid sinna tööle koguni kaks ja nad olid samas eelnevalt ka praktikal.

Põltsamaa piirkonna ettevõtjate esindajana kinnitas Kivi, et nemad on jätkuvalt valmis kohalikku ametikooli toetama. “Võib-olla saab mõnest siinse kooli lõpetanust hiljem ise ettevõtja,” avaldas ta lootust.

Sihtasutuse Innove juhatuse esimehe Lea Orro sooviks on, et uus valmiv praktikakorpus oleks heaks ja turvaliseks praktiliste oskuste omandamise paigaks mitte ainult noortele, vaid ka täiskasvanutele, kes on otsustanud uue elukutse omandada või olemasolevaid oskusi täiendada. Orro sõnul on tema vanaema  just siit pärit, seepärast on koolimajagi talle lapsepõlvest saati tuttav. Ametikooliga on ta koostööd teinud juba alates üheksakümnendate aastate teisest poolest

Mati Kivi tegi kaalumist vääriva ettepaneku tähistada koht, kuhu nurgakivisilinder müüriti, seinal vastava infotahvliga. Ta nentis,  et kindlasti paigaldati ka eelmisele, tänaseks lammutatud hoonele nurgakivi, kuid kuhu, seda keegi ei tea. Ka lammutustööde käigus ei leitud midagi huvitavat. Ja kui aeg niikaugele jõuab, et praegu pooleli olev hoone kord oma aja ära on elanud ja lammutatakse, leitaks silinder, milles sõnumid tänasest päevast, kerge vaevaga. Praegu aga jääb oodata 20. detsembrit, mil on plaanis uue hoone ukse ees lint läbi lõigata.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus