Pala “noorteka” ruume täidavad naer ja muljed möödunud koolipäevast. Tavaliselt tullakse pärast kooli kohe “noortekasse” ja kogunetakse nii tihedalt noorsootöötaja laua ümber, et ukski ei paista. Lisaks sõpradega suhtlemisele leitakse aega ka taaskasutuse edendamiseks ja teiste noortekeskustega sõbrustamiseks.
Päeva jooksul käib Pala noortekeskuses umbes 20 koolilast. Enamasti on need lähiümbruses elavad põhikooli õpilased, kellele pole probleem tulla siia ka kolme või viie kilomeetri kauguselt. Kes tuleb rattaga, kes loodab oma väledatele jalgadele. Noored teavad, et Palal tasub “nortsi” tulla.
Kohalik aktivist Rait on enda sõnul olnud selle maja külastaja üsna selle loomisest alates. “Siin on toimunud aja jooksul väga suured muutused,” kinnitas noormees. Alguses oli ainult üks valvajaga arvutiruum, mille piirid raamatukoguga olid paika panemata. Nüüd on noorte kasutada kaks tuba ja köök, lisaks saab üle hoovi piljardisaali lipata. Loomulikult võiks pinda rohkem olla, kuid külastajad ei kurda – kõik vajalik on olemas.
Rait rääkis noorte põnevatest ettevõtmistest. Näiteks korraldati väikestele volbripidustused. “Nemad ju suurte peole ei saa, las neil olla ka oma pidu,” põhjendas ta idee sündi. Lisaks on noormees koos kaaslastega korraldamas arvutimängu huvilistele lanparty võistlust. Ürituse mõte on selles, et võistlejad mängivad öö läbi ühes serveris sama mängu. Parimatele on loomulikult ette nähtud auhinnad.
Vanadele asjadele uus elu
Ettevõtlikud Pala noored meisterdasid vahvad jalgrattahoidjad. Need valmisid vanadest poolitatud rehvidest, mis noorsootöötaja Agnes Kivirand oma majapidamisest siia tõi. Rattahoidjad kaunistati keskuse kevadisest suurpuhastusest ja remondist järele jäänud värvide abil.
Rattapoolikud meenutavad kevadsuvistes värvides heinamaad, valge ja punase kombinatsioonid tuletavad meelde sügisesi kärbseseeni, värvipurgipõhjade loominguline segu aga hiiglaslikku vahukommi. Kõik meistriteosed kinnitatakse pärast kuivamist prusside külge ja paigutatakse maja ette. Kristin, kel kooli lõpetamine käsil, vaatas rõõmsalt, ent ka pisukese nukrusega oma tööd. “Tahan, et see hoidja jääks minu rattale,” teatas ta veendunult. Agnese kinnitusel on see hea idee. Nimelt on noortekeskusel olemas põletuskolb, millega noored meistrid saavad oma nime rattahoidja puitosale jäädvustada. Nii on ka neil, kel kool läbi ja kelle teed on kodukohast kaugemale viinud, tore mõnikord jälle “noortekasse” tulla.
Praegu unistatakse siin aga uuest õmblusmasinast. “Siis saaksime laiendada taaskasutuse teemat,” ütles Agnes Kivirand. Noortel on kodus vanu riideid, mida saaks lihtsate nippidega jälle moodsaks ja kantavaks muuta. Õmblusmasin poleks ainult tüdrukute tööriist, ka poisid saavad appi tulla. Näiteks saaksid noored üheskoos disainida “noorteka” sisutuse: istumispadjad ja kott-toolid filmiõhtuteks, lapitekid, katted, padjad ja mida iganes fantaasia lubab. Oma kodu või noortekeskust saab õdusamaks muuta omavalmistatud küünaldega, lähiajal ongi plaanis küünlategu ette võtta. Meisterdamiseks kasutatakse materjale, mida looduses küllaga leidub. Peipsi äärest saab teokarpe, pilliroogu ja kive, mis on nii mõnegi meistriteose algmaterjal. Pilliroost on meisterdatud vahvad rulood ja rannalt kogutud kivikestest sai praktilise kuumaaluse. Agnese mõttes mõlgub ka preemia tublidele ja töökatele noortele. “Ilmselt motiveeriks neid Otepää seikluspargi külastamine,” leidis ta.
Noored ja ääred
Sündmuse Eesti Vabariik 95 raames riigikantselei ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt algatatud projekt “Noored ja ääred” võimaldas juunis pea 500 noorel külastada oma eakaaslasi Eesti erinevates paikades. Tutvuti kohapealse elu ja vaatamisväärsustega. Pala noortele tulid külla eakaaslased Saaremaalt. Nii Palalt kui Saaremaalt sai osaleda kaheksa-üheksa tegusat ja tublit noort, kes on olnud eeskujuks oma kaaslastele ja abiks noortekeskuse tegemistes.
5.– 6. juunini uudistasid Pöide Semud Pala noortekeskust. Saaremaa noored avastasid Pala lähiümbruse kauneid paiku. Kohalikud noored tutvustasid neile oma koduümbrust, korraldasid seiklusliku orienteerumismängu, grilliõhtu ja supluse Sääritsas. Alguses oli ikka veidi võõrastamist, kuid nalja ja naeru abil sõbruneti ruttu. Kõige vahvam oli Pala ja Peipsi teemaline orienteerumismäng. Pala noored olid meeskondade kapteniteks. Rait kirjeldas, et talle juhtus nii jutukas meeskond, et nad magasid isegi paar punkti maha. Teisel päeval toimus ekskursioon Alatskivi lossi, kus saarlastele väga meeldis. “Sellist korraliku lossi neil ju ei ole,” teadsid noored.
Agnese sõnul oli neil alguses plaan ise kellelegi külla mina. Ent siis kuuldi, et saarlased tahavad hoopiski Palale tulla. “Olime rõõmuga nõus neid võõrustama,” kinnitas Agnes. Noorsootöötaja peab oluliseks, et äärealade noored saaksid kaasatud.
Projekti eesmärk ei olnud ainult kohtumine ja tutvumine. Lisaks selle peavad noored üheskoos mõtlema, millisena nad sooviksid näha Eesti riiki viie aasta pärast, milline on nende tulevikunägemus. Pala noorte koostöö Saaremaa sõpradega jätkub. Vahetatakse mõtteid ja ideid ning lõpuks valmib kokkuvõtlik Eestimaa reisijuht, mis on koostatud projektis osalenud noorte nähtuna. “Meil oli väga tore, saime uusi sõpru, vahetasime kontakte ja suhtleme ka praegu,” teatas Rait rahulolevalt.
Sõprust sobitatakse ka lähiümbruse noortega. Külas on käidud Kuremaal ja Põltsamaal, Palale on käinud Mustvee noored. Üheskoos arutatakse ja vaadatakse, kuidas keskustel läheb ja mida tehakse. Enne koostööd on oluline tutvus ja see, kuidas omavahel sobitakse. “Kui klapp on olemas, siis võib mida iganes ette võtta,” on noorsootöötaja Agnes veendunud.
i
MARGE TASUR
