Varem politseinikuna töötanud Elen Grauberg omandab samaaegselt kõrg- ja kutseharidust, kasvatab last ning suutis võistlustel edukalt Põltsamaa ametikooli esindada.
Seekordsetel kutseõppeasutuste põllumajanduserialade õppurite kutsevõistlustel, mis arvult juba kolmeteistkümnendad, osales 31 õpilast erinevatest kutseõppeasutustest üle Eesti, teiste seas ka kuus õppurit Põltsamaa ametikoolist. Nende hulgas sai parima tulemuse Elen Grauberg. Tänavused kutsevõistlused korraldas Järvamaa kutsehariduskeskus ja need toimusid Türi lähistel Säreveres.
Ainus naine põllumajanduse erialal
Eleni sõnul olid Põltsamaa ametikooli põllumajanduse eriala õpetajad ühel nõul, et teda tuleb koos viie koolikaaslasega Säreverre võistlema saata. Otsus on seda väärikam, et ta on esmakursuslaste seas ainus naine põllumajanduse erialal.
Elen Graubergi sõnul sattus ta Põltsamaa ametikooli õppima üsna omapärastel asjaoludel. Eelmisel aastal, kui ta perekondlikel põhjustel Jõgevale elama sattus, ei leidnud ta siit endale meelepärast tööd.
Tegus naine oli lõpetanud Paikuse politseikooli ning kaheksa aastat sedagi ametit pidanud. Jõgeval polnud paraku talle politseiniku tööd pakkuda. Samas tunneb ta hästi Põltsamaa ametikooli põllumajanduse eriala juhtõpetajat Tea Kaju, kelle poole ta oma probleemiga pöördus.
Tegelikult lootis Elen Grauberg asuda ametikooli õppima alles tänavu sügisel, kuid Tea Kaju soovitas tal õpingutega alustada juba aasta alguses. Nii saigi noorest tööotsijast tänavu veebruaris Põltsamaa ametikooli põllumajanduse eriala õpilane.
Noorele hakkajale ja lahtiste kätega naisele tundus see pakkumine huvitav, sest põllumajanduse õppurid omandavad õppetöö käigus nii põllutöömasinatega töötamise oskuse kui ka praktilisi teadmisi looma- ja taimekasvatusest.
Õpib ka Tartu Ülikoolis keskkonnakorraldust
Elen Graubergi puhul on tähelepanuväärne, et ta läks kutseoskusi omandama kõrgkoolis õppimise kõrvalt. Praegu on Elen Grauberg Tartu Ülikoolis lõpetamas keskkonnakorralduse ja planeerimise eriala. Kõigele sellele lisaks on Elen hetkel turvatöötaja. Hobi korras tegeleb ta ka ripsmepikenduste paigaldamisega. Mõlemal alal on ta muide läbinud vastava koolituse.
Säreveres toimunud kutsevõistlustel tuli võimed proovile panna kümnel alal. Enamik neist viidi läbi õppeväljakul, mõned ka koolihoones sees. Veiste eluskaalu tuli määrata laudas. Üks kümnest võistlusalast, kus Elen Grauberg esikoha võitis, oli kodumaiste puuliikide määramine välise vaatluse põhjal.
Andis noormeestele silmad ette
Naise enda sõnul polnud ta sellisel viisil puuliikide määramisega kunagi varem kokku puutunud, välja arvatud Ülenurmes asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis nähtud stend, kus on eksponeeritud puuklotsid ja juurde märgitud puu liik. Elen Grauberg nentis, et küllap talle sealt siis midagi ikka meelde jäi.
Ise lootis ta, et ehk on võistlustel tegemist toore puiduga, mida saab vähemalt lõhna järgi ära tunda. Paraku nii ei läinud, sest võistlejatele anti määramiseks kuivast puidust klotsid. Edukalt läks tal ka arvuti kasutamine.
Elen lisas, et selles osas tuli talle kasuks värske ülikooli lõputöö tegemine, mis 6. juunil ka kaitstud sai.
Võistlejad pidid oma käteosavust demonstreerima ka kartulite noppimises, ehkki kartul on ju alles maha saanud. Nimelt visati võistluse sooritamiseks korvitäis kartuleid ja kolm porgandit ruutmeetri suurusele maalapile ja noppimine toimus aja peale. Kui tema ees alustanud noormehed said korvi täis 24-25 sekundiga, siis temal kulus selleks 27 sekundit. Porgandeid, mis olid kartulite sekka pandud võistlejate osavuse kontrollimiseks, korvi panna ei tohtinud.
Kõige rohkem kartis ta traktoriga täpsussõitu ja põllutööriistade haakimist traktorile. Tegelikult sai ta nendel aladel 9 punkti 10 võimalikust, samas kui mõnel noormehel jäi nendel aladel punktiskoor avamata.
Võttis võistlusi rahulikult
Võistlusalade hulka kuulus ka palgi saagimine käsisaega. Selle tegi Elen ära kohe esimeste seas, sest teadis, et siis on saag veel piisavalt terav. Siin jäi ta küll paljudest võistlejatest oluliselt maha, sest kui noormehed said 15-
Naisel on kahju, et tal pole eraldi ülevaadet kõigi kümne võistlusala paremusjärjestuse kohta. Küll teab ta seda, et jõudis üldarvestuses 31 võistleja seas 14. kohale. Ta kinnitas, et võistluspalavikku ei tundnud, sest on sellisteks katsumusteks end elu jooksul välja treeninud. Mõned noormehed olid aga tema sõnul võistluste eel üsna närvis.
“Võtsin võistlemist rahulikult ja sooritasin ülesandeid põhimõttel, et läheb nagu läheb. Esimene kord ongi kogemuste omandamise aasta,” arvas asjaosaline ise äsja teoks saanud kutsevõistlustest.
On valmis mitmeks ametiks
Juba sellel nädalal algas Põltsamaa ametikooli põllumajanduse eriala õppuritel suvine praktika. Elen Grauberg sai praktikakoha suhtes kaubale Pihlaspä Talu osaühinguga Lääne-Virumaalt. Ta kinnitas, et masinaid ja põllutööd ei pelga ning on ees ootavaks suviseks väljakutseks valmis.
Enda sõnul ongi ta sookaaslastest mõneti erinev. “Kui vaja, võtan kodus naelad ja haamri kätte ning teen vajalikud tööd ära. Ma arvan, et ei pea laskma teha kellelgi teisel asju, millega ise hakkama saan. Mul on küll elukaaslane, aga kui midagi muidu meeste pärusmaale kuuluvatest töödest ära on vaja teha, saan nendega ka ise hakkama,” kinnitas lahtiste kätega Elen.
Niisamuti lisas Elen praeguse ametikoolis omandatava eriala kohta, et ega ükski oskus mööda külgi maha jookse ja ükski kutse- või muud oskust tõendav tunnistus pole liiast. Tema ülikooli lõputöö teema on “Keskkonnariskid mahemesinduses”. Pärast ülikooli tahab ta jätkata õpinguid Eesti Maaülikooli magistrantuuris.
Elen Grauberg tunnistas, et kahe ja poole aasta jooksul, mil tal veel Põltsamaa ametikoolis eriala õppida tuleb, leiab ta endas päris õige kutsumuse, millega edaspidi tegelda tahab.
Ta on valmis asuma näiteks tööle keskkonnainspektsiooni, põllumajandusametisse, kohalikku omavalitsusse või kuhugi erasektorisse keskkonna- või planeeringuspetsialistiks. Kuid ta on valmis ka otseselt põlluharimisega tegelema. “Tehnika on ju põnev. Pealegi ei ole tänapäeva traktorid ega muud põlluharimismasinad nii tervisevaenulikud, nagu nõukaaja masinad olid,” lausus ta.
Ettevõtlik Elen ei välista sedagi, et hakkab kunagi tulevikus mesindusega tegelema. Vähemalt usub ta, et tema tulevases kodus on kindlasti mesilased olemas. Ja kui teda aasta pärast kutsevõistlustele otsustatakse saata, on Elen Grauberg niisuguseks väljakutseks valmis ja asuks võistlustulle veelgi kindlama enesetundega kui tänavu, mil seda esmakordselt proovida tuli.
Tugev nii teoorias kui praktikas
Põltsamaa ametikooli põllumajanduse eriala juhtivõpetaja Tea Kaju tunnistas, et Elen Graubergi saatmine Säreveres peetud põllumajanduse eriala kutsevõistlustele oli igati hea valik.
“Ometi ei valinud me teda välja meie kooli esindamiseks kutsevõistlustel mitte seetõttu, et on praegu ainuke naine, kes seda eriala õpib, vaid ta on tõepoolest tugev nii teoreetilises õppetöös kui praktilises tegevuses. Mina jäin Elen Graubergi kutsevõistlustel saavutatud tulemusega väga rahule, sest kui ta juba esmakursuslasena suutis meie kooli esindanud kuue õpilase seas 14. koha saavutada, siis usun, et aasta pärast suudab ta veel oluliselt parema tulemuseni jõuda.”
Tea Kaju märkis, et ka tehnika suhtes on Elen väga taiplik naine ning masinatega tegelemine talle meeldib.
“Eleni tulemus võistlustel ja edukus õppetöös on seda hinnatavam, et ta suudab olla üheaegselt kolmes rollis: lõpetada kõrgkooli, omandada kutseoskused ja olla ema.”
i
TOOMAS REINPÕLD
