Kääpa külaelus aktiivselt kaasa lööv Rita Kivisaar läks kaks aastat tagasi Tartu Ülikooli Narva kolledžisse ettevõtlust ja projektijuhtimist õppima, sest mõistis, et kõik varem tehtu ja kogetu ei kesta igavesti.
Ühel heal päeval tundis aktiivne naine, et on tupikteel. “Kahtlesin kogu aeg oma tegemistes,” tunnistas ta. Ta tundis, et on vaja muutusi ja uusi teadmisi, sest ainuüksi kogemustest ei piisa enam.
“Olin käinud mitmesugustel koolitustel, osalenud seminaridel, aga need olid killud, polnud süsteemi ja seetõttu ei saanud tekkida tervikpilti. Tegutsesin kogemustest ja sisetundest lähtudes,” rääkis ta. Naine tundis, et tammub paigal. “Keskkond ja rutiin tõukasid mind õppima. Mõtlesin veel, et kas ma üldse suudan õppida, kas võtan omaks uued teadmised, kuivõrd minu varasemad kogemused mind takistavad või toetavad.”
Alates 2000. aastast oli ta külaelu edendamiseks projekte kirjutanud. “Millest projekt sõltub, kuidas ta on teiste tegevustega seotud, milliseid olulisi punkte tuleb eelkõige silmas pidada – seda kõike ma justkui juba teadsin.”
Võttis pikka aega hoogu
Rita Kivisaar tõdes, et täiskasvanuna oskab inimene paremini selekteerida, mis on tema jaoks oluline, ja seda süvendatult õppida.
Õppima minekuks võttis ta hoogu viimased kuus-seitse aastat. “Lapsed olid suureks kasvanud, mul jäi aega enda jaoks. Olin veendunud, et nagunii ma kooli sisse ei saa. Tegelikult võisin Tartu Ülikooli Narva kolledžis õppima asuda suisa kahele, lisaks ettevõtlusele ja projektijuhtimisele veel ka kohaliku omavalitsuse korralduse erialale. Siis pidin otsustama, mida ma tegelikult tahan.”
Otsuse tegemine läks küllaltki lihtsalt, sest aastad volikogu liikmena olid piisavalt õpetanud ja kogemusi andnud. “Sellepärast jätsin kohaliku omavalitsuse korralduse eriala sinnapaika. Südamelähedasem on mulle ikkagi ettevõtlus, mis võimaldab areneda, otsida uusi võimalusi.”
“Narva läksin ma sellepärast, et olla teises keskkonnas, suhelda võõras kultuuriruumis ja õppida tundma Ida-Virumaad. Otsus tulnuks muidugi varem teha, kuid millekski polnud veel hilja,” tunnistas ta.
Valitud erialal on ta saanud teadmisi halduskorraldusest, juhtimisest, rahandusest, investeeringute analüüsist, turundusest. Kõiki aineid on õpetatud süsteemselt.
“Kui lapsepõlves ehk sai õpitud õpetajale või siis ema meeleheaks, siis nüüd küll ainult iseendale. Väga huvitav, omamoodi põnev, tuleb osata aega planeerida, sest lisaks loengutele on kaks korda kuus reedest laupäevani vaja palju iseseisvalt lugeda. Eksamiteks valmistumine ja eksamite tegemine on minu vanuses raske. Ma olen kindlasti kohusetundlikum, kuid vanemas eas on uusi asju omandada väga raske,” rääkis ta. Näiteks rahanduse eksamiks õppides tundis naine, et on mõttetööst peagu võõrdunud. Sageli tekib aga ahhaa- efekt, kui tegemist on olnud mõne keeruka ülesande või eksami läbimisega või on ta mõne asja kallal juba pikemat aega pusinud ning ühel hetkel on jõudnud kauaoodatud eesmärgini.
“Tegin eksameid ja kodutöid. Aga õpingute käigus selekteeritakse ja hinnatakse võimed, tuleb enesekindlus. Palju sõltub või saab alguse inimese mõtlemisest. Nii ka minul. Usk ja positiivne mõtlemine viivad mind edasi,” tõdes ta.
Teise kursuse lõpetanuna tundis Rita Kivisaar, et ta juba natuke teab, aga tahaks veel teada… “Õppida on tõesti mõnus ja kui olen eksami läbinud, siis tahaks tõesti rõõmust hüpata, nii et vahel on ennast päris naljaks kõrvalt vaadata. Iga minuti peab oskuslikult planeerima, sest tähtaeg tiksub ja pole kuhugi põgeneda, sest lihtsalt tuleb ära teha.”
Narva minekut ei kahetse
Rita Kivisaar ei kahetse oma õppima asumise otsust ega Narva minekut. Sealne uus kolledžihoone on tema kinnitusel tõeliselt hea auraga. “Tunnen end valguse ning justkui avatud taeva all, ruumid rõõmsates värvides, väärtusi lisavad nüüdisaegsed mugavad õpitingimused,” rääkis ta.
Kivisaar peab oluliseks esivanemate otsuseid, kes omal ajal ehitistele kohti valisid. “Küllap nad teadsid täpselt, kuhu ehitada.” Narva kolledži uus maja rajati nimelt teise maailmasõja ajal hävinud endise börsihoone kohale.
Narva õppejõududega on ta väga rahul, samuti oma kaasõppuritega. “Vene rahvusest inimesed on väga vastutulelikud, lugupidavad. Nad paluvad, et ma nendega ainult eesti keeles räägiksin. Neil on meeletult vaja keelepraktikat, nad otsivad eestikeelset suhtluskeskkonda. Minu juurde tulevad 20-30 aastat nooremad inimesed ning alustavad jutuajamist sellepärast, et eesti keeles suhelda.”
Tema kursusel õppis algul 15 inimest, praeguseks on neid alles jäänud kaheksa. Nende hulgas on vaid üks äsja koolipingist tulnu, ülejäänud seitse on vanuses 30-55, neist viiekümnendates aastates kokku kolm. Probleeme vanemate ja nooremate omavahelises suhtlemises ta oma kursusel ei tunneta. “Noored ei väldi vanemaid. Osa koduseid töid tuleb meil teha rühmatööna, peame koos palju ettevalmistusi tegema, omavahel suhtlema. Tehes rühmatööd kolmekümnendates aastates kaasõppuritega, pole veel kordagi tekkinud suhtlusbarjääri, keegi pole üleolev. Ühest kaasüliõpilasest on juba saanud kaupluse juhataja, tema lubas naljatamisi minu käest nõu küsida, kui tal probleeme tuleb,” rääkis Rita Kivisaar.
Kui räägitakse kogemustest ning analüüsitakse mõnd juhtumit, suhtutakse vanemate õppurite arvamustesse lugupidavalt. “Nad respekteerivad kogemusi. Ega ma oma vanust tunnetagi, osalen nagu mingis pidevas voolus.”
Õppejõud käivad Pärnust ja Tartust
Narvas käivad õpetamas Tartu Ülikooli, samuti Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži õppejõud. “Narva on kaugel, kohapeal pole neid, kes kõiki aineid suudaksid õpetada, sellepärast nii kaugelt käiaksegi. Õppejõud lugesid ühe terve päeva ja teise päeva hommikul. Niisuguste tsüklitega oleme juba harjunud.”
Rita Kivisaarel on kahju ka õppejõud Mart Raudsaarest, kes nüüd ainult Tallinna Ülikoolis õpetab.
“Tema oli laia silmaringiga inimene, tal on väga omapärased hoiakud ning ta on väga huvitav karismaatiline isiksus. Meile õpetas ta halduskorraldust ja kommunikatsiooni aluseid.”
Turundust andis Andres Kuusik Tartu Ülikoolist. Tema õpetas, kuidas kliendil silmad särama panna.
“Sa võid tööd teha oma sisetundest lähtudes, kuid kui tugined teadmistele, seda kindlam sa oled. Klienditeenindus, suhtlemine inimestega, loomingulisuse võimalus – sellepärast ma ettevõtluse ja projektijuhtimise eriala valisingi,” tunnistas Kivisaar.
Veel on Rita tänulik oma emale, kes saab sellel suvel 99 aastaseks, kuid kes annab jätkuva arukuse ning loodusele tuginevate teadmistega edasi oma elutarkust ning on positiivse ellusuhtumisega. “Meenutasin just, et abielludes ütles mulle ema: “Ela nii, et su lastel poleks sinu pärast häbi”. Olen proovinud nii ka elada…”
Rita õpinguid on toetanud nii töökaaslased kui ka pere, Sageli on tal vaja ka oma laste abi. Kõik suhtuvad mõistvalt, on aidatud kirjalikke töid vormistada, sest see kunst tahab harjutamist, samuti tuleb selles osas teada nii Narva, Pärnu kui ka Tartu konkreetseid nõudeid.
Vabatahtlik töö andis kuhjaga kogemusi
Rita Kivisaar on sageli näinud Kalevipoja mõõka otsimas käivaid ekskursioone ja üksikturiste.
“Kui nad kauplusse selle kohta küsima tulevad, siis räägin legendi, et mõõga nägemiseks on tarvis täiskuu neljapäeva, armunud paari. Siis tulge ja te ei tea, milline võlujõud ilmsiks tuleb!”
Naine lisas, et ideid on Kääpal mitmeid, oleks vaid võimalusi neid teoks teha. “Ilu öeldakse olevat vaataja silmades, ja kes väga tahab, see ka jões Kalevipoja mõõka näeb.”
Puhkeala ja Kalevipoja jalajäljed Kääpa jõe ääres on loodud Kääpa Ühistegevuse Seltsi projektitoetusega. Ideed projekti kirjutamiseks on tulnud kohalikelt inimestelt. Sellest ajast sai Rita vabatahtliku tegevusega tohutu kogemuse, mida pole võimalik rahas mõõta. Kääpa jõe äärne puhkeala läks maksma pool miljonit Eesti krooni.
“Ei ole ilusamat tänu, kui ma oma töölaua taga istudes näen, kuidas buss või autod peatuvad ning lapsed kilgates puhkealale jooksevad. Sel momendil jooksevad mul liblikad kõhust läbi – seda kohta oli vaja!”
Rita Kivisaare suurimaks sooviks on olnud edendada kohapealset elu. “Üksi pole võimalik siin ilmas midagi ära teha, tugev tugi peab alati kõrval olema, olgu neid üks või mitu. Tean, et alati on olemas inimesed, kelle toetuda, kes mind usaldavad. 2003. aastal küla arengukava koostades unistasime küla, piirkonna arendamisest läbi oluliste teenuste. Tänaseks on midagi juba saavutatud: Kalevipoja teemapargi arendamine, muuseum, varakamber, infopunkt. Turisti meelitame juba kohale. Kui me küla arengukava kokku panime, küsisime, mida inimesed ootavad, mida oleks vaja siin teha, et nende keskkond oleks elamisväärsem, et nad tunneksid end hästi. Eluase, toit ja soojus ning valgus on olemas, siis tuleb turvalisuse küsimus. Kui elementaarsed vajadused on rahuldamata, siis ei jõuagi inimene oma vajaduseni end täiendada.”
Inimesel peab olema motivatsiooni midagi ära teha
Saare vallavanem Jüri Morozov ütles, et kohalikel inimestel peab olema motivatsiooni midagi ära teha. “Küsimus on, kust see motivatsioon tuleb, kas inimese seest, või julgustab ja motiveerib hoopis keskkond, kus inimene tegutseb.
Me pole omavalitsuses oma inimestele kunagi kaikaid kodaratesse loopinud, pigem nende algatusi toetanud, kui nad midagi ära teha tahavad. Toetus võiks olla oluliselt suurem, kui riik poleks omavalitsuste võimekust kärpinud.
Rahvuslik rikkus areneb ikka siis, kui inimesed on motiveeritud ja tegutsevad oma riigi hüvanguks. Kui kodumaal pole võimalik midagi ära teha või tehtut ei hinnata, lähevad inimesed ära.
Meie oleme seda meelt, et iga inimese initsiatiivi, kes vähegi suudab ja tahab teha, tahame me toetada. Kahju, et võimekus toetada on väga väike.
Meie vallamaja ees on väliõppeklass, mille tegid inimesed oma initsiatiivil valmis. Raha ei küsitud ühestki projektist. Käisime seal abiks. See on hoopis midagi muud kui sunni ja käsu korras millegi tegemine.”
Rita Kivisaare elukäik
*Sündinud Saare vallas Vanassaare külas 1958. aastal
*Õppinud Assikvere algkoolis, A. Haava nim Pala 8-kl koolis ja Juhan Liivi nim Alatskivi keskkoolis
*Töötanud 1977. aastast Jõgeva Majandusühistus
*Praegu Kääpa A ja O kaupluse juhataja
*Kääpa Ühistegevuse Seltsi juhatuse liige, Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige
*Saare vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees
*Alates 1993. aastast volikogu liige, juhtinud mitmeid komisjone (sotsiaalkomisjon, eelarvekomisjon)
*Abielus, kolme tütre ema ja nelja lapselapse vanaema
i
HELVE LAASIK
