|
|
Jõgeva kultuurikeskuses eile toimunud tulevikuseminaril “Jõgeva 80!?” otsiti Jõgeva näitel vastust küsimusele, kas ja kuidas saaks elu Eesti väikelinnades positiivses suunas edasi areneda. Seminar kuulus Jõgeva linna 75. sünnipäevale pühendatud sündmuste sarja. |
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori Raivo Suni juhtimisel arutlesid väikelinnade, sealhulgas Jõgeva arenguvõimaluste üle Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, muusik ja kultuuriettevõtja Ants Johanson, siseministeeriumi haldusreformi projektijuht Sulev Valner, Jõgevalt pärit tantsija ja tantsukooli juht Monika Tuvi, Jõgevamaa gümnaasiumi direktor Alo Savi, Jõgeva ettevõtja, ilusalongi omanik Lea Metsmees ja Tallinna linnalabori juht Teele Pehk. Seminarile oli kõigil vaba sissepääs, ent arutelu oli Jõgeva linna kodulehe ja linna Facebook’i lehe vahendusel jälgitav ka veebis.
Laias keerles seminaril jutt kolme teemaderingi ümber. Esiteks otsiti vastust küsimusele, mis võiksid olla need väärtused, mis teevad Jõgeva meeldivaks elupaigaks kohalikule ja atraktiivseks külalisele.
“Kõige tähtsam küsimus on “Miks on Jõgeva?”. Kuni jõgevalased ise sellele küsimusele vastust pole leidnud, sõidetakse siit ainult mööda ja kirutakse, et tuleb trahvisaamise vältimiseks kiirus maha võtta. Kui küsimusele on aga vastus leitud, siis pole arendusideede leidmine raske,” ütles Mait Klaassen.
Alo Savi sõnul raskendab Jõgeva toimimist maakonnakeskusena asjaolu, et maakonda läbivad olulisemad tuiksooned, nagu Tallinna-Tartu ja Jõhvi-Tartu maantee, ei too neil kulgejat Jõgevale.
“Aga mida enam siin käin, seda enam näen selle paiga potentsiaali,” tõdes Savi. Teele Pehk lisas, et üks Jõgeva potentsiaali allikas on raudtee lähedus.
Raivo Suni ärgitusel arutleti ka selle üle, kas Jõgeva kui külmalinna kuvand, mida mitu aastat üles on ehitatud, üldse on õige tee või oleks aeg midagi uut välja mõelda. Ants Johanson sõnas, et tema teadvuses on Jõgeva linn, mis tekkinud raudteejaama ümber ning tulenevalt sellest sobiks Jõgevale võib-olla hoopis raudteelinna kontseptsioon. Mait Klaassen laitis aga maha nii külma- kui ka raudteeteema: üks seostub tema sõnul eestlaste teadvuses külmetamise ja suurte küttekuludega, teine küüditamisega. Selle asemel tasuks võib-olla panustada hoopis linna külje alla asuvale sordiaretuse instituudile ning hakata Jõgevale kujundama seemnepealinna imagot.
“Jõgeva kõrgema sordi linnaks!” pakkus Ants Johanson naljatamisi välja uue hüüdlause.
Tartu pole vaakumpump
Teine teemade ring käsitles Tartu rolli Jõgeva arengus. Oli ka eriarvamusi, ent enamasti jõuti selleni, et Tartut ei tuleks käsitleda kui vaakumpumpa, mis Jõgeva tühjaks imeb, vaid kui kohta, kus inimesed saavad ilma Jõgevalt ära kolimata tööl käia. Leiti, et pendelrändes ja selles, et Jõgeva on justkui Tartus tööl käijate magala, pole tegelikult midagi halba.
“Ja tegelikult toimib ju pendelränne ka vastupidises suunas,” lisas oma kogemuse põhjal Alo Savi. Tartust Jõgevale tööl käijana teab ta, et samas suunas “pendeldab” veel oma 60-100 inimest.
Kolmas teemadering käsitles Jõgeva nn toitemehhanismi ehk Jõgeva kui maakonnakeskuse tagamaid. Leiti, et Jõgeva on edukas siis, kui ta oskab ära kasutada oma ümbruse aja- ja kultuuriloolist pärandit. Sulev Valner kõneles otsesõnu ka kasust, mis tõuseks, kui Jõgeva linn ja vald liituksid.
Päris palju kõneldi seminaril ka sellest, kust peaksid tulema head ideed ja kes need teoks peaks tegema.
“5600 linlase hulgas on kindlasti neid, kes oleksid suutelised loovalt mõtlema ja arenguideid genereerima,” ütles Mait Klaassen ja tõi näide oma kodukandist Võrumaalt. Sealses Vastseliina vallas olnud asjad käest ära. Siis otsustanud aga üks seltskond koos saunas käivaid asjalikke mehi, kes koondunud nn teisipäeva klubisse, et võtaks õige volikogu üle. Võtsidki ja vallas hakkasid asjad ülesmäge minema. Ühiselt leiti, et ka Jõgeval tuleks üles leida see teisipäeva klubi ehk tegusad arvamusliidrid, kes suutelised arenguideid genereerima, ning töötada välja mehhanism, kuidas ideed linnavalitsuseni jõuaksid.
Viie aasta pärast
Raivo Suni küsimusele, kuidas näeb Jõgeva nende meelest välja viie aasta pärast, vastasid publiku ees olnud igaüks isemoodi.
“Loodan, et viie aasta pärast tuleb ka Jõgevalt teateid selliste aktiivsete kogukondade kohta, nagu on Supilinna ja Karlova kogukond Tartus, Pühajärve kooli päästmisaktsiooni käigus moodustunud aktiivsete otepäälaste ühendus või Weissensteini ühing Paides,” ütles Teele Pehk.
Alo Savi avaldas lootust, et viie aasta pärast on Jõgeval kujunenud riigigümnaasiumi, põhikooli, noortekeskuse ja staadioni baasil välja atraktiivne hariduskvartal, kus tunnevad end hästi ka teised linlased, mitte ainult õpilased.
Sulev Valner tõdes, et omavalitsustel tuleks nii siin kui ka mujal oma mõtteviisi muuta ja hakata vaatamata sellele, et seadus neid selleks otseselt ei kohusta, mõtlema ka sellele, kuidas soodustada töökohtade loomist. Samas ei peaks meie mõtteviis tema sõnul kinni olema mehhaanilises inimeste hulgas. Ka väheneva kogukonnaga linn – ning maapiirkonnad ja väikelinnad jooksevad tühjaks ka teistes riikides – võib elada hästi. Väikese paiga taassünniks piisab mõnikord ka kümnest ärksa vaimuga inimesest, kes n-ö käised üles käärivad.
Seminari jälginud Jõgeva linnapealt Mihkel Kübaralt oli lõpetuseks paras küsida, kas Jõgeva saab ikka viie aasta pärast ka kaheksakümnendat sünnipäeva pidada.
“Loomulikult saab!“ vastas linnapea optimistlikult. “Kui inimesed ise tahavad linnas elada. kogukonda koos hoida ja koos toimetada, siis ei juhtu linnaga midagi halba.”
Pühapäevani kestavad Jõgeval aga linna 75. sünnipäeva pidustused. Seoses nendega on linnavalitsusel edastada ka üks sõnum: kui algselt pidi kesklinnas tavapärane liikluskorraldus taastatama pühapäeva hommikul kella seitsmeks, siis nüüd on selgunud, et tehnilistel põhjustel jääb Sauna ja Põik tänava vaheline Suure tänava lõik suletuks kella 13ni.
i
RIINA MÄGI
