Möödunud aasta 16. mai hommikul kell 8 käivitus Palamuse päästekomandos häiresignaal, mis sedakorda märkis kutselise komando eksistentsi lõppu. Nii mõnelegi kohalikule tõi nukker signaal pisara silma, sest oma kutseline komando oli olnud üks Palamuse edulugusid. Komandoruumid ei jäänud siiski tühjaks, sest neis asus kohe tegutsema vabatahtlikest koosnev komando. Selle pealikuks sai Margus Kaasik.
Margus Kaasiku sünnikodu on Palamuse lähedal Varbeveres ja seal elab ta oma perega praegugi. Põhikooli, mis tema ajal oli veel kaheksaklassiline, lõpetas ta Palamusel, siis läks Järva-Jaani kutsekooli traktoristiks ehk nagu siis öeldi, laia profiiliga traktoristiks-masinistiks õppima. Selliseid spetsialiste oli kolhoosiajal kõvasti tarvis. Kevade kolhoosis ja selle järglases, OÜ-s Puidukaubandus keeras Margus traktorirooli ühtekokku 13 aastat, tosin aastat tagasi läks aga tööle Palamuse päästekomandosse.
“Ühistul tekkisid palgamaksmisega probleemid, päästeala oli aga just tõusuteel ja Palamuse komando koosseisu suurendati,” meenutas Margus.
Töö kõrvalt tegi ta Väike-Maarja päästekoolis läbi päästja ja päästespetsialisti koolituse, uude valdkonda tuli aga sisse elada kohe.
“Kui komandos on hea meeskond, on uustulnukal sisse elada kerge. Päästealal ongi meeskonnatunnetus eriti tähtis. Põleva prügikasti võid muidugi ka üksinda ära kustutada, aga vähegi suurema põlengu korral on vaja tugevat meeskonnavaimu: selleks, et kiiresti ja ohutult inimesi ja nende vara päästa, peavad mehed üksteist usaldama ja üksteise eest väljas olema,” ütles Margus Kaasik.
Inimesi on põlevast majast välja toonud temagi, ta enda elu selle juures aga väga suurde ohtu pole sattunud. Kõige lähemalt möödus surm Margusest ja ta kolleegidest ehk siis, kui neil tuli aastate eest kustutada üht Visusti külas süttinud maja, milles, nagu hiljem selgus, asus atsetüleeniballoon.
Libedus elupäästjaks
Kui talviseid libedaid teid üldiselt kirutakse, siis tookord sai libedus elupäästjaks.
“Olin tookord paakauto roolis ja sain raske masinaga mäest üles alles mitmendal katsel. Oleksin ma veega varem pärale jõudnud, oleksid mehed ballooni lõhkemise hetkeks juba majas sees olnud, tänu libedusele ootasid nad aga alles väljas. Olin põlevast majast umbes poole kilomeetri kaugusel, kui nägin plahvatusest tekkinud tulesammast puude kohale tõusmas. Hirmus pilt oli. Aga kõik mehed jäid terveks,” meenutas Margus.
Palamuse kutselise komando võimalikust sulgemisest hakati tema sõnul rääkima päris tükk aega tagasi – algul kuulujuttude tasandil, siis aga üha konkreetsemalt. Möödunud aasta veebruaris allkirjastatigi komando ametlik sulgemisotsus. Tööta jäämise pärast mehed ei muretsenud, sest kõigile lubati teistes komandodes koht leida, küll aga tekkis küsimus, mis saab Palamuse kandi turvalisusest.
Vabatahtliku komando loomise mõte hakkas idanema umbes paar kuud enne kutselise komando sulgemist: päästjad ja vallavanem Urmas Astel istusid komando ruumis ühise laua taha ja pidasid plaani, kas ja kuidas jätkata.
“Vallavanema seisukoht oli, et jätkata tasub ainult siis, kui vabatahtlik komando suudab toimida efektiivselt, st sõita välja juba minut pärast väljakutset. Kui latt allapoole lasta, pole oma komandost suurt abi. See tähendab, et vähemalt üks mees, kes kohe valmis autosse hüppama, peab komandos kogu aeg valves olema ning talle tuleks selle eest ka mingit kompensatsiooni maksta,” nentis vabatahtlike päästjate pealik.
Tema sõnul oli algul päris palju peamurdmist, kuidas üht või teist asja teha või korraldada. Ainult ruumide ja masinate pärast polnud vaja muretseda, sest need olid niikuinii valla omad.
“Palamuse vald on siinsest komandost kogu aeg hoolinud. Ka praegune vabatahtlik komando toimib suuresti valla toel,” kinnitas Margus.
Küsimusele, miks just tema vabatahtliku komando pealikuks valiti, vastas ta muiates, et ju ta siis ettevalmistuste käigus natuke rohkem suud pruukis kui mõni teine.
Vabatahtliku komando pealiku amet pole muidugi mingi auamet, milles lihtsalt kuulsuse paistel särada saaks, vaid see eeldab pidevat tõsist tööd: koostada tuleb valvegraafikuid, täita kuuaruandeid majanduskulude ja kvartaliaruandeid väljasõitude kohta. Või siis lihtsalt vastata telefonitsi kellegi küsimustele või lahendada mingeid probleeme.
“Ega sellist päeva viimase aasta jooksul pole olnud, mil ma vabatahtliku komando päris ära unustada oleksin võinud,” ütles Margus Kaasik, kes teeb kutselise päästja tööd Jõgeva komandos.
Kui kohustus võetud, tuleb seda täita
Praegu on MTÜ Palamuse Pritsumehed vabatahtlikus komandos 33 meest. Neist umbes kaks kolmandikku on Palamuse kandi kutselised päästjad, ülejäänud tegutsevad muudel elualadel. Valvama on senini pandud siiski ainult esimesi, sest teistel pole iseseisvaks tegutsemiseks veel piisavalt teadmisi ja oskusi.
“Esimese astme koolitus on kõigil läbitud, aga vaja oleks läbi teha ka teise astme oma. Selleks tuleks aga kõik koolitust vajavad mehed nädalaks kokku saada ning see eeldab natuke pikemat ettevalmistamist,” ütles Margus Kaasik.
Tema sõnul on vabatahtlikul komandol esimesed raskused üle elatud. Kui alguses oli raskusi rõivaste ja jalanõudega, siis nüüd on isikukaitse varustusest puudu ainult kiivrisukad, mis külmal ajal kiivri alla tõmmatakse. Möödunud aastal vahetati CO2 kvoodiraha eest välja osa komandohoone aknaid ja soojustati lage. Peatselt on plaanis asuda Leader-programmi toetusel maja küttesüsteemi uuendama.
Välja sõita on komandol tulnud keskmiselt korra nädalas. Praktikas tähendab see seda, et mõnikord ei tule nädalate kaupa ühtegi väljakutset, siis võib aga jälle tulla mitu tükki päevas.
“Mõnikord, kui tööd-tegemised vabatahtlikuna tegutsemise tõttu kuhjuma kipuvad, küsin küll endalt, et kas see kõik on ikka vaeva väärt, ent kui vallarahva ees korra kohustus on võetud, eks siis tule vankrit edasi vedada. Nii et kuni mehed tahavad ja saavad kaasa lüüa, katsume komandot elus hoida,” ütles Margus Kaasik.
“Tagala” on tugev
Tema ise on saanud vabatahtliku komando eestvedaja keerulist rolli kanda tänu sellele, et tema “tagalat” kindlustab tore ja üksmeelne pere. Abikaasa Lea on Palamuse kaupluses müüja, pojad Markus (14) ja Tauri (11) õpivad Palamuse koolis. Kui Lea ja Marguse töövahetused võivad vahel nii joosta, et nad kodus päris mitu päeva kokku ei saa, siis üks kohtumispaik on neil kindel – segarühma Tootsid-Teeled tantsuproov Palamuse rahvamajas kord nädalas. Tantsima hakkas Margus õpetaja Helgi Värniku käe all kohe, kui Palamuse kooli esimesse klassi läks, ja ilma tantsuta oleks tema meelest elus midagi olulist puudu. Tootsides-Teeledes tantsib ta 1989. aastast, olles sellega rühma praeguse koosseisu peaaegu et staažikaim liige. Tantsimas käib Margus sellepärast, et see pakub vaheldust põhitööle ja head seltskonda.
Kui tantsimas käivad Lea ja Margus kahekesi, siis koduümbruse korrashoidmisel on nüüd juba tublid tegijad ka Markus ja Tauri: muruniitmine ongi enamasti nende töö. Et Lea on lõpetanud Räpina aiandustehnikumi, siis võib öelda, et Kaasikute koduaia kujundamisel on profi käsi mängus, ent kui kõik ühise asja eest väljas poleks, ei oleks tulemused siiski sellised nagu Kaasikutel: tunnustust on nad oma kauni kodu eest pälvinud nii vallavalitsuselt kui ka peaministrilt ja presidendilt.
Talvel, kui muru niita pole vaja, veedab Kaasikute pere meespool päris palju aega Kuremaa suusaradadel. Nii et neile sobis äsja lõppenud talv vägagi: esimesed suusasõidud sai teha juba mullu oktoobri lõpus ja viimased tänavu aprilli keskel. Tänavuse Vooremaa suusasõidu protokoll aga lausa kirendas Kaasikutest: suusasõpru on nimelt ka Marguse venna peres. Nagu naljahambad ütlevad, ongi Palamuse valla suusatamine puhta “metsa läinud”: ülejäänud kaks peret, kes seal ilma teevad, on Vahtrad ja Saared.
Margus ei piirdu muidugi ainult kohalike võistlustega. Sel hooajal tegi ta näiteks läbi kõik Estoloppeti sarja maratonid.
“Maratonide toimumisajad on aegsasti teada ja vahetused saab siis nii sättida, et suusatamine töötegemist ei segaks. Sel aastal tuli tegelikult ainult üks vahetus ümber tõsta, teised ajad sobisid niigi,” ütles ta.
Päästealal on tema sõnul Palamuse kandis päris pikad ja väärikad traditsioonid: esimene tuletõrjeselts asutati siin juba 1900. aastal. Ka kolhoosiajal tegutsesid siinkandis tublid vabatahtlikud tuletõrjujad.
“Alles hiljuti sain emaga rääkides teada, et minu vanaisa oli olnud kolhoosiajal Varbevere vabatahtlike tuletõrjujate eestvedaja. Olin vaid kaheksa-aastane, kui vanaisa suri, ning mina seda fakti varem ei teadnudki,” ütles Margus Kaasik.
Oodatud ka naised
Tema arvates ei peaks MTÜ Palamuse Pritsumehed keskenduma ainult päästetööle, vaid tegelema ka rahva harimise ja seltsielu edendamisega, nagu tegid seda endisaegsed pritsimeeste seltsid. Sestap loodab ta, et seltsi liikmeks astumise soovi ilmutavad ka need, kes joatoru hoidma ei kiirusta, vaid oleksid valmis kaasa aitama ennetustöös ja seltsi ürituste korraldamisel. Selles vallas oleks palju abi ka naistest, keda praegu MTÜ nimekirjas veel pole. 1930. aastatel olnud näiteks tuletõrjeseltsis naisi kolmekümne ringis!
Selliseid inimesi, kes võtnud südameasjaks vabatahtliku komando n-ö nähtavamaks muutmise, on vabatahtlike hulgas õnneks juba praegugi.
“Toomas Puusepp on näiteks selline avara mõtlemisega inimene: ta on šõumees, ent ta on seisnud hea ka selle eest, et meil oleks oma sümboolika ja meened ning et meile toetusannetusi koguneks: Palamuse poes seisab tema meisterdatud vahva annetuskast.”
Täna peab MTÜ Palamuse Pritsumehed oma esimest sünnipäeva. Kell 14 pühitseb EELK Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga, kes ka ise vabatahtlike hulka kuulub, kirikus MTÜ vastse lipu. Järgneb pidu komandohoone õuel või vihma korral garaažis. Peol esinevad pasunakoor ja segakoor Kuus Õuna. Lisaks pidulaudadele tuuakse välja ka pritsimeeste tehnika, mida saab lähemalt uurida ja proovida.
“Loodame, et selline avalik pidu toob meile mõnegi uue liikme juurde,” ütles Margus Kaasik.
Margus Kaasiku elukäik
Sündinud 1970 Palamuse vallas
1977-1985 õppis Palamuse keskkoolis
1985-1988 õppis Järva-Jaani kutsekeskkoolis laia profiiliga traktoristiks-masinistiks
1988-2001 töötas traktoristina Kevade kolhoosis ja OÜ-s Puidukaubandus
2001-2012 töötas Palamuse päästekomandos
Perekond: abikaasa Lea ning pojad Markus ja Tauri
Hobid: rahvatants, suusatamine ja kodukaunistamine
Palamuse vabatahtliku komando asutamine tunnistati Jõgevamaa 2012. aasta teoks
Palamuse vabatahtlik komando tunnistati Lõuna-Eesti vabatahtlike komandode hulgas mulluseks aasta tegijaks
Oleks meil selliseid mehi rohkem!
Jõgevamaa päästepiirkonna juhatajal Jüri Alandil kipub Margus Kaasiku tublidusest rääkides sõnadest puudu tulema. “Paneb imestama, kuidas ta kõike jõuab: kutsetööd teha, vabatahtlikuna tegutseda, tantsida, sportida jne. Kust ta küll kõigeks selleks energiat võtab? Ja mida küll teha, et tal seda energiat veel kauaks jätkuks?
Margusele pole kunagi vaja midagi näpuga näidata, vaid ta oskab ise olukorda analüüsida ja vastavalt sellele tegutseda, kusjuures mitte rabistades, vaid rahulikult. Oleks meil selliseid mehi ainult rohkem!” rääkis Alandi.
i
RIINA MÄGI
