Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts hindas möödunud nädalal Põltsamaad väisates sealseid ettevõtteid tugevateks.
Esmalt külastas minister Põltsamaal asuvat metallitööstust Kitzinger-Progress. Seal kuulis minister ettevõtte juhatajalt Ulvi Punapartilt, et selle ettevõtte põhitoodanguks on kastipesumasinad. Nende masinatega pestakse toiduainete vedamiseks mõeldud plastist kaste.
Puit-Profiili juhataja Tiit Saar rääkis ministrile, et nende ettevõttes on üle mindud kaheteistkümnetunnistele vahetustele, mis sobib ettevõtte töötajatele paremini ja aitab kaugemalt tööle käivatel inimestel harvemate sõitude arvelt kulusid kokku hoida.
Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav rõhutas, et ettevõttes leiab lisaks alalistele töötajatele rakendust suur hulk hooajatöölisi.
Globaalne konkurents
Riigi seisukohalt on oluline koostada ettevõtluse strateegia, millest lähtuvalt kavandatakse Euroopa Liidu järgmise finantsperioodi summade kasutamist. Ministri sõnul on väga oluline tajuda, millised on tegutsevate ettevõtete reaalsed tootmise vajadused. Hästi toimivate ja konkurentsivõimeliste ettevõtete puhul ei ole vahet, kas see asub Tallinnas või hoopis Põltsamaal. Pigem seisneb erinevus selles, et väiksemas paigas on keerulisem tööjõudu leida. Ministri sõnul saab tööjõuprobleemi lahendus olla põhiliselt ikka inimesele vastuvõetavas palgas.
Juhan Parts ütles, et tema ei näe erilist võimalust korraldada maksusüsteemi ümber selliselt, et ettevõtted suurematest linnadest välja meelitada. Ettevõttesse reinvesteeritud kasum on niigi maksust vabastatud. Majandusministri sõnul on oluline mõista, et Põltsamaa ei konkureeri mitte Tallinnaga, vaid Eesti tervikuna konkureerib kogu maailmaga. Partsi sõnul on globaalne konkurents hoopis karmim ja tõsisem probleem kui nägemus sellest, et Põltsamaalt vaadatuna tundub Tallinnas või Tartus töötamine parem ja tasuvam.
Ministri hinnangul on Põltsamaal tugevad ja perspektiivsed ettevõtted, aga nende kasvamist ja arendamist takistab just tööjõunappus. Seda eriti tingimustes, kus väga suur hulk Eesti tööjõust liigub riigist välja.
Keerukam tootmine toob palgakasvu
Parts ei näe probleemi selles, et Eestis vähe lõpptoodangut või valmisprodukti tehakse. Tema sõnul valmistab näiteks elektroonikafirma Ericsson üsna keerukaid lõpptooteid. Heameelt tasub tunda sellestki, kui kõige lihtsamate toodete kokkupanemist kui küllalt madalalt tasustatud tegevust Eesti ettevõtetes vähemaks jääb.
Kui tootmisprotsess muutub keerukamaks ja inimesed hakkavad tegelema keerulisemate tööoperatsioonidega, toob see kaasa ka palgatõusu.
Juhan Parts lausus, et tema jaoks on pigem probleemiks n-ö rahvuslikud ettevõtted, kus omanikeks on Eesti inimesed. Niisugustel ettevõtetel on praeguses avatud maailmas väga keeruline toime tulla. Samas on äärmiselt oluline, et ettevõtetes langetatavad otsused võetaks vastu kohapeal. Kui need otsused tehakse mujal ja Eestisse jääb ainult töö tegemine, siis ei saa siia tekkida ka paremini tasustatavaid töökohti.
Rääkides ettevõtete suurusest töötajate arvu silmas pidades, võiks selleks vahemikuks olla 50 kuni maksimaalselt 1000 inimest. Autotööstust Eestisse vähemalt teoreetiliselt tekkida ei saa, sest seal algab töötajate hulk 5000 inimesest. Sellise arvu vastavate oskustega töötajate leidmine oleks Eestis ülimalt keeruline. Samas valmistavad paljud Eesti ettevõtted mitmeid autotööstusele vajalikke tooteid.
Võõrsil töötajad on tööjõuprobleemi võtmeks
Juhan Partsi sõnul on aastate jooksul toimunud ka oluline palga kasv. Kui aastal 1992 jäi meie palgatase Soome omast 20 korda, siis praegu on meie keskmine palk Soomega võrreldes kaks ja pool kuni kolm korda madalam. Samas toonitas minister, et jõukamatele riikidele järele rühkides peame arvestama sellega, et iga järgmise kilomeetri läbimine on oluliselt keerulisem. Seega pole meil muud valikut, kui väärtusahelas pingsalt ülespoole ronida. Ehk teisisõnu: tuleb teha rohkem sellist tööd, mille eest saab küsida rohkem raha.
Oluline on seegi, et rohkem ettevõtetes tekkivat kasumit jääks Eestisse, mitte ei liiguks siit suurel hulgal välja. Ministri sõnul tuleks leida see idee, mis tooks rohkem ettevõtteid Eestisse. “Ise oleme oma arenguvõtmena näinud vabadust, mis tähendab ka vabadust liikuda ja suunduda tööle Eestist välja. See seab Eesti ettevõtted tööjõu mõttes suure surve alla. Nii ongi osa ettevõtteid pööranud oma pilgu nende inimeste poole, kes hetkel Soomes või mujal välisriikides töötavad. Kui vaadata palkasid, mida makstakse Soomes keskmise tasemega või keskmisest tasemest natuke keerukama töö tegemise eest, ning tasandades ära ostujõu Eesti ja Soome hinnaerinevust silmas pidades, siis on tegelik palgaerinevus väiksemgi kui kahe ja poolekordne. Rääkimata emotsionaalsest poolest, sest Soomes töötades on inimene sunnitud viibima eemal oma perekonnast ja kodust. Kui väljaspool Eestit töötavad tippspetsialistid välja arvata, siis tavapäraste kutseoskustega inimeste Eestisse tagasi meelitamiseks on praegu juba täiesti reaalsed võimalused olemas,” rääkis ta.
Majandusminister kinnitas, et tema hinnangul võib Eesti olla 15-20 aasta pärast Soomega võrdsel majanduslikul tasemel. Samas toonitas ta, et sellise taseme saavutamiseks ei tohi kasutada majanduses dopingut, milleks on suur riigivõlg, laenamisega üle piiri läinud sisetarbimine või üle reaalse tootlikkuse tõstetud palk. Kui Eesti liigub edasi normaalses tempos ja väldib suuremaid vigu, siis on ministri poolt välja öeldud arengu kiirus ja võimalus meil igati reaalne.
i
TOOMAS REINPÕLD
