Üleeelmisel laupäeval käisid Jõgevamaa detektoristide klubi liikmed ja arheoloogid Jõgeva aleviku lähistel Pedja jõe kaldal otsimas kadunud küla asukohta, mille olemasolu tõestuseks leiti esemeid ning nende jäänuseid rootsi ajast, keskajast ning isegi muinasajast.
Rootsiaegsetel kaartidel on Jõgeva aleviku lähistel märgitud Kõssima küla. Küla vanus pole teada ning selle asukoht oli samuti umbmäärane. Legendide ja arvamuste kohaselt viidi küla 18. või 19. sajandil teise kohta või jäeti lihtsalt maha. Esmalt küsiti maaomanikult luba ning siis läksid Jõgeva detektoristid vanadel kaartidel märgitud asukohta metalliotsimisaparaatidega läbi seirama.
“Soov oli teada saada, kus küla asus ja kui vana see täpselt oli,” selgitas detektoristide klubi juhatuse liige Ain Alatsei, kes lisas, et tegelikult neil suuri lootusi leidude osas ei olnud. “Seal, kus on olnud inimeste elupaik, jääb nende tegevusest märk maha. Leidub nööpe, münte, pandlaid ja kõike muud taolist.”
Kõige vanemad leiud mullahunnikutest
Esimesed leiud väga lootustandvad polnud – leiti mõned NSVL päritolu mündid ning ka mõni 19. sajandi lõpuperioodi münt, mis ei tõestanud paraku suurt midagi. Veidi hiljem leiti raha varasemast ajast, pinnale kaevati mitu rootsiaegset veerandöörist münti ning korralik peotäis šlakki. “Šlakk on materjal, mis jääb üle sepatööst,” selgitas arheoloog Mauri Kiudsoo. Leitud šlakitükid pärinesid Kiudsoo esialgsel vaatlusel keskajast, kuid nende täpsem uurimine ja konserveerimine on veel pooleli. Kuna igas korralikus keskaegses külas oli oma sepikoda, siis võis juba koha peal järeldada, et keskajal selles piirkonnas küla tegutses.
Arheoloog Irita Kallis tegeles mullahunnikute laiali kraapimisega ning sealt leidis ta päris mitmeid muinasaegseid potikilde. “Mutid teevad väga tänuväärset tööd, ajades maakoorest mulda pinnale. Just muttide aetud hunnikutest võib leida palju muinasaegseid leide, näiteks potikilde ja luid.” Ainult metalliotsijatega ei saa asulate vanust määrata, sest nii vanu leide pole võimalik metalliotsijatega tabada, sest tegemist pole ju metalliga.
Küla kadus pärast mõisa rajamist
Ühe väga haruldase leiu kaevas üles Indrek Amor, kes leidis oma metalliotsija abiga pooliku varakeskaegse käevõru, mis anti üle arheoloogidele. Päevavalgele tuli ka muinasaegsele piirkonnale Vaigamaale omane ripats ning Ain Alatsei leidis arvatavasti 16. sajandi päritolu nööpide vermimise vormi. Šlakitükid, mündid, muinasaegsed potikillud ja paar ehtetükki võtsid arheoloogid uurimiseks kaasa.
Mauri Kiudsoo kiitis väga piirkonda ja sealseid leide. “Kultuurkiht on siin võimas. Esemeline leiumaterjal osutab veenvalt sellele, et Pedja jõe ääres paiknenud asula on alguse saanud hiljemalt muinasaja lõpusajanditel. Tegemist on siis Jõgeva omaaegse asulakohaga, mis likvideeriti Jagiwa nimelise mõisa rajamisega 16. sajandil,” tõdes arheoloog Kiudsoo mõned päevad pärast piirkonna läbi seiramist ning andmete kogumist.
i
EILI ARULA
