Vaiatu Agri tahaks rohkem teravilja ja rapsi kasvatada

Kakskümmend aastat tagasi Torma vallas moodustatud osaühingu Vaiatu Agri eesmärk on toota piima Eesti keskmisel tasemel, teravilja ja rapsi aga kindlasti rohkem kasvatada, kui ettevõtte maad seda praegu võimaldavad.

Osaühingu Vaiatu Agri piimatoodang on paarikümne aastaga kasvanud 3900 liitrilt 7600 liitrile lehma kohta ning teravilja hektarisaagid 2000-2300 kilogrammilt 4000-4500 kilogrammile.

“Ajaga kaasaas käimiseks oleme uuendanud masinaparki. Investeerimine maasse on aga vajalik lihtsalt ellujäämiseks. Firma loomise algul oli meil maad kuussada, praegu tuhat hektarit,” rääkis ettevõtte juhataja Andrus Paloots.

“Toodangu turustamisel on koostööpartneriteks tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Baltic Agro ning Farm Plant Eesti,” lisas ta.

Andrus Paloots ja Vaiatu küla Oja talu peremees Mati Kepp olid 1993. aasta 3. mail endise Kungla kolhoosi territooriumil asutatud OÜ Vaiatu Agri eestvedajad, Kepist sai ka firma esimene juht. 

Varakapitalismi katsumused

“Üheksakümnendate aastate algul arutasime toonase naabrimehe Andrusega, mis meie kandi põllumajandusest edasi saab. Põllumajandusreform oli täies hoos, varasid tagastati paljudes kohtades. Ühtlasi võis märgata ka minnalaskmismeeleolusid. Otsustasime, et endise Kungla kolhoosi ühest osast käib jõud ja mõistus üle. Olnuks ka võimalik kogu endises majandis põllumajandustootmisega tegelema hakata, kuid see väljakutse tundus liiga trööstitu ja ränk,” meenutas Mati Kepp, kes on töötanud Kungla kolhoosi esimehena ning hiljem Jõgeva abimaavanema ja põllumajandusameti juhina.

“Riik ei toetanud toona põllumajandustootmist ning pangad ei andnud laenu või nõudsid tagasimaksmisel äärmiselt kõrget protsenti. Piima- ja viljahinnad olid sedavõrd madalad, et süda tõrgub neid mäletamast. Koos teiste kolhoosist eraldunud ettevõtetega moodustasime Kungla keskühistu, mille omandusse jäi tagastatav ja müüdav vara ning kohustused. Alustasime nii-öelda puhtalt lehelt, sest muidu oleks ettevõtlustegevus kiiresti hääbunud, nagu juhtus paikades, kus niimoodi ei tehtud,” rääkis Mati Kepp. Kepp mainis sedagi, et Rääbise inimesed (sealgi oli Kungla kolhoosi baasil loodud põllumajanduse osaühing) viskasid nalja ja soovitasid panna Vaiatu rahval uue ettevõtte nimeks “Suur oktoober”, sest sellise nimega majand oli kunagi Vaiatus olnud. 

Suurimaks varanduseks tööpere

“Nüüdisajastamisega alustasime Vaiatu Agris juba esimesel tööaastal. Vaiatu lüpsilaudas asendasime kannulüpsi torusselüpsiga, sigala nuumikute ossa paigaldasime automaatsöötjad. Võtsime kasutusele ka uue kuivati ning viisime sisse teisigi uuendusi.

Seakasvatusega oleme praeguseks siiski lõpetanud. Likvideerimise põhjuseks oli teraviljahindade tõus ning asjaolu, et väikesed farmid ei tasunud ära,” meenutas Andrus Paloots.

“Põllumajandusettevõtte suurimaks varanduseks võib aga pidada tema töötajaid ja spetsialiste. Hea meel on kindlustada töökoht ligi paarikümnele inimesele. Kohati raske ja rutiinse töö teeb meeldivamaks ka mõnus huumor,” märkis juhataja.

Paloots lausus, et masinapargi uuendamise ja ehitustegevuse edendamise alal teeb osaühing Vaiatu Agri püsivalt koostööd mitme ettevõttega, sealhulgas Jõgevamaa firmadega A. Tammel, Jõgeva Ehitus ja osaühinguga Kivikuvand.

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus