Lustiveres kohtusid möödunud kolmapäeval Jõgevamaa koolide algklasside näitemänguhuvilised. Suurest hulgast päeva jooksul ära vaadatud lavastusest läheb noorima vanuseastme kooliteatrite riigifestivalile Jõgevamaad esindama Põltsamaa ühisgümnaasiumi 2a klassi esitatud “Karu mure”.
Maakonna algklasside näitemängupäeval vaadati ära neliteist lavalugu. Jõgeva gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja tõi Lustiverre vaadata suisa neli lavastust (kaks teise ja kaks neljanda klassi trupilt), Jõgeva ja Põltsamaa ühisgümnaasium kumbki kaks. Voore, Tabivere ja Palamuse gümnaasium, Voore ja Maarja põhikool ning Pala ja Esku-Kamari kool olid igaüks esindatud ühe lavastusega. Ühtekokku osales näitemängupäeval üheksa kooli.
Noorte näitemängusõprade etteasteid hindasid Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann, EELK Pilistvere koguduse õpetaja Hermann Kalmus, Pajusi rahvamaja juhataja Merle Nisu ja Põltsamaa avatud noortekeskuse noorsootöötaja Merle Vaht.
Eripreemia vääriliseks tunnistasid nad kolm lavastust: Jõgeva gümnaasiumi Liblikapüüdja 2. klassi trupi “Ka sinu enda sisse…” (juhendaja Lianne Saage-Vahur), A. Haava nimelise Pala Kooli trupi “Vennakese” (juhendaja Marve Juursalu) ja Põltsamaa ühisgümnaasiumi 2a klassi “Karu mure” (juhendaja Pille Martsik). Neist viimane otsustati saata maakonda esindama 10. ja 11. mail Abjas toimuvale algklasside kooliteatrite riigifestivalile. Lisaks kolmele lavastusele tunnustati ka neljateistkümmend näitlejat ehk iga nähtud lavastuse üht osalist.
Eredad osatäitmised
“Olen koolipõlves ka ise teatrit teinud, ent sellisel maakondlikul näitemängupäeval viibisin esimest korda,” tõdes žüriiliige Hermann Kalmus. “Väga tore oli näha, et nii paljudes Jõgevamaa koolides nii aktiivselt teatriga tegeldakse. Kahjuks polnud esindatud siiski kõik koolid.
Me märkame küll muret tunda formaalse hariduse pärast, mida koolis pakutakse, vaielda eri õppeainete mahtude üle, unustades pahatihti, et kool on keskkond, kus laps viibib väga suure osa oma päevast. See tähendab, et selles keskkonnas tuleks talle pakkuda ka midagi muud peale formaalse hariduse. Tean oma tutvusringkonnaski inimesi, kes on viinud oma lapsed koolist, kus vähe tunnivälist tegevust pakutakse, teise kooli, kus sellealased võimalused suuremad.”
Jõgevamaa näitemängupäevalt jäi Hermann Kalmusele positiivsena meelde see, et traditsiooniliste lastenäidendite kõrval esitati laval ka luulelavastusi: see tõi päeva sisse natuke filosoofilisema mõõtme. Veel jäid Kalmusele meelde mõned eredamad osatäitjad, kusjuures alati ei pruukinud need olla peaosade täitjad.
“Mõnel puhul osati vahvasti välja tuua just mõne kõrvaltegelase karakter,” ütles Hermann Kalmus, lisades, et koolipõlves näitemängu tegemine annab kõvasti juurde esinemisjulgust ja sotsiaalseid oskusi.
Omad ei pääsenudki lavale
Algklasside näitemängupäeva peakorraldaja, Lustivere põhikooli huvijuht Mari-Liis Kolk tõdes kahetsustundega, et nende enda kooli näitemängusõbrad sel päeval lavale ei pääsenudki, sest haiguste tõttu ei jõutud piisavalt proovi teha ja käsile võetud näidend ei saanud lavaküpseks.
“Kui maakonna koolide huvijuhtidega arutasime, kes missuguse maakondliku ürituse teha võtab, siis võtsin algklasside näitemängupäeva teha just selle tagamõttega, et oma kooli trupil oleks hea koduseinte toetusel esineda, ent neil polnud sellest nüüd mingit kasu,” ütles Mari-Liis Kolk. “Muus mõttes läks aga näitemängupäev minu meelest kenasti korda. Tänan kõiki juhendajaid ja truppe, kes kohale tulid ja selle päeva oma toredate lavastustega meeldejäävaks tegid!”
Jõgeva gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahur oli siiski pisut nördinud sellest, et näitemängupäeva korraldajate poolt koolidesse laiali saadetud kirjas oli öeldud, mis ajaks ühe või teise bloki esinejad Lustiveres kohal peaksid olema.
“Järelikult ei eeldatudki, et lapsed terve päeva kohal viibivad ja teiste tükke vaatavad,” ütles ta. “See peaks olema aga elementaarne, sest õpitakse mitte ainult ise tehes, vaid ka teiste tegemisi jälgides.”
Mari-Liis Kolk väitis siiski, et erinevate kohaletulekuaegade etteandmine polnud temapoolne algatus, vaid vastutulek huvijuhtide ja juhendajate soovile.
“Et varasematel aastatel on eri blokkides esinejatele erinevad kohaletulekuajad ette antud, siis paluti seda ka tänavu teha,” ütles Mari-Liis Kolk.
“Loomulikult ei keelanud keegi kedagi varem kohale tulemast ja paljud tulidki varem, et teiste esinemist vaadata. Aga kõik sõltus juhendajast.”
i
RIINA MÄGI
