Jõgeval möödunud nädalavahetusel peetud gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestivalil pakkusid paremad õpilastrupid professionaalse teatriga võrreldavaid elamusi. Kuuest välja antud laureaaditiitlist jäi üks Jõgevale: selle pälvis Jõgeva gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja lavastuse “Augustus” eest.
Gümnaasiumiastme kooliteatrite üleriigilist festivali peeti juba kolmekümne teist korda, ent esimest korda toimus see oluline kooliteatrisündmus Jõgeval. Tänu Betti Alverile pühendatud luulepäevadele “Tähetund“ ja “Tuulelapsed” tundsid kogenumad “kooliteatrihundid” end Jõgeval siiski väga koduselt.
Riigifestivalile pääsevad teatavasti maakondlike ülevaatuste parimad lavastused. Kolme päeva jooksul Jõgeva kultuurikeskuse ja Jõgeva gümnaasiumi laval mängitud seitseteist lavastust käsitlesid laia skaalat teemasid, millest mõni üsna valus või ootamatu. Või koguni mõlemat, nagu Haapsalu gümnaasiumi trupi Või Midagi Sellist lavastuses “Pearätt” sisse toodud Iraani naiste piiratud vabaduse ning Kohtla-Järve vene gümnaasiumi trupi lavastuses “Meeste jutt” sisse toodud juutide saatuse teema.
Oli ka põnevaid ja vaimukaid vormiotsinguid, nagu Saaremaa ühisgümnaasiumi trupi Kreisis lavastus “Stiiliharjutused”, milles üht ja sama prantsuse autori Raymond Queneau teksti tõlgendati mitmes erinevas võtmes. Osa truppe oli oma lavastuse üles ehitanud tuntud autorite tekstidele, osa aga esitasid mõne trupiliikme loomingut või trupi ühisloomingut. Ka juhendajate-lavastajate hulgas oli mitu koolinoort. Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi XI klassi õpilane Jan Teevet sai hakkama koguni sellega, et esitas iseenda kirjutatud monotüki ja oli iseendale ka lavastajaks.
Pole ühtainsat valemit
“Õigupoolest tahtsin monoetenduse väljatoomisega tuleval aastal oma kooliteatrikarjääri lõpetada, ent teiste näitlejate haigestumise tõttu tuli mul üksi lavale tulla juba tänavu,” ütles Jan Teevet. “Ehkki kõik lühikese ettevalmistusaja tõttu ei õnnestunud, ei ole mul siiski midagi kahetseda, sest asjad, millest ma laval rääkisin, olid mulle endale olulised.”
Kogu selles suures teemade, laadide ja vormide mitmekesisuses polnud seitsmeliikmelisel žüriil lihtne valikuid teha, ent eesti kooliteatri vaimne juht, Eesti Rahvusringhäälingu raadioteatri juhataja Toomas Lõhmuste, näitlejad Elina Reinold ja Kaie Mihkelson, raadio- ja teleajakirjanik Meelis Kompus, luuletaja ja kirjandusteadlane Aare Pilv, näitleja ja näitekirjanik Martin Algus ja Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor Rain Mikser said sellega siiski hakkama. Lisaks sellele andsid nad adekvaatset ja kasulikku tagasisidet nii juhendajatele kui ka truppidele.
Kes nende juttu hoolega jälgis, sellel võis paiguti tekkida tunne, et nad räägivad iseendale vastu. Kaie Mihkelson paluski noortel mitte segadusse sattuda, sest pole olemas ühtainsat ja igas olukorras kehtivat hea kooliteatri valemit, vaid ühes kontekstis annab hea tulemuse üks, teises teine valem.
Näitlejale ja näitekirjanikule, Jõgeva gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja vilistlasele Martin Algusele oli see festival esimene, millel ta žüriiliikmena kaasa lõi.
“Nägin siin palju mõtteerksust, püüdu määratleda end praeguses ajahetkes. Nägin ilusaid terviklikke lavastusi, ent tunnetasin ka noorte tahet, jõudu ja sära, mis tekitab usku Eesti tulevikku,” ütles Martin Algus.
Tele- ja raadioajakirjanik Meelis Kompus käib enda sõnul teatris koguni mitu korda nädalas. Ta kinnitas, et sai mitmest Jõgeval nähtud lavastusest profiteatriga võrreldava elamuse.
Näitleja Elina Reinold lisas, et tal oli suur rõõm näha, kuidas kaks-kolmsada noort inimest püüavad teatri kaudu mõtestada maailma ja määratleda iseenese kohta selles.
“See näitab, et kõik tänapäeva noored ei olegi veel virtuaalmaailma “ära kadunud”, vaid on huvitatud ka kirjandusest, teatrist ja muudest kaunitest kunstidest, kunstidest,” ütles Elina Reinold.
Aitab üle elada reformid
Et tegemist oli gümnaasiumiastme riigifestivaliga, ei saadud omavahelistes kõnelustes kuidagi mööda vaadata ka faktist, et paljud selle vanuseastme koolitrupid on n-ö kodutuks jäämas, sest lähitulevikus kaovad Eesti hariduskaardilt nii mõnedki gümnaasiumid. Rain Mikser avaldas arvamust, et just kooliteatriliikumine võib olla see, mis veab meid läbi haridusreformidest, mille tähendus paljudele kooliga seotud inimestele segaseks jääb.
“Meie kooliteatrite vaimsus on nii tugev, et see elab üle kõik “revolutsioonid”. Kooliteatri tase on aga püsivalt kõrge, sest juhendajad on vaatamata nende töö kroonilisele alarahastatusele fanaatikud,” ütles Rain Mikser.
Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse esimees Kristiina Oomer kinnitas aga riigifestivali lõpetamisel, et harrastusteatrite liit on nagunii uhke, et meil selline kooliteatriliikumine on, ent selle üle võiks olla uhke ka Eesti riik.
Riigifestivali korraldasid koostöös Eesti Harrastusteatrite Liiduga Jõgeva gümnaasium ja MTÜ Tähetund ning nende töö leidis vaid tunnustussõnu.
“Eriti vahvad olid etenduste n-ö vaheklipid: neid hakkasid lõpuks juba lausa ootama,” ütlesid Kolga trupi Kohal-olijad juhendaja Terje Varul ja Viimsi trupi Eksperiment juhendaja Külli Täht.
Liblikapüüdja näitlejate Anna-Maria Vahuri, Sandra Võsaste, Karl Kuke ja Kristjan Pindi ette kantud vaimukad vahepalad olid Lianne Saage-Vahuri ja Karl Sakritsa lavastatud. Vajalikud kostüümid laenati Vanemuisest.
Festivali Kooliteater 2013 laureaadid
Rapla Riinimanda Teater lavastusega “Teener” (juhendaja Valter Uusberg)
Viimsi kooli trupp Eksperiment lavastusega “Kas nii me olemegi?” (juhendaja Külli Täht)
Saaremaa Ühisgümnaasiumi trupp Kreisis lavastusega “Stiiliharjutused” (juhendaja Sirje Kreisman)
Kolga keskkooli trupp Kohal-olijad lavastusega “Kristofer” (juhendaja Terje Varul)
Jõgeva gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja lavastusega “Augustus” (juhendajad Lianne Saage-Vahur ja Karl Sakrits)
Haapsalu gümnaasiumi teatritrupp Või Midagi Sellist lavastusega “Pearätt” (juhendaja Karel Rahu)
PARIM NAISNÄITLEJA — Kairi Janson (Pärnu kunstide maja R. Laose teatristuudio; Pärnu kunstide maja teatriklass)
PARIM MEESNÄITELJA — Kristjan Põldmaa (Pärnu kunstide maja R. Laose teatristuudio; Pärnu kunstide maja teatriklass)
