Peeter Ott oli Jõgeva haiglahoone ehitamise ajal raviasutuse peaarst

Inimese elu on meeldejääv ja huvitav, kui ta õigel ajal õigesse kohta satub. Niisugune võimalus sai osaks praegu Kiviõli lähedal Erra külas pensionipõlve pidavale arstile Peeter Otile, kes oli Jõgeva rajooni keskhaigla peaarst möödunud sajandi seitsmekümnendate lõpul ja kaheksakümnendate algul, uue haiglahoone ehitamise aegu.

Eile õhtul peeti Jõgeva haiglahoone valmimise kolmekümnenda aastapäeva pidu. Hiljaaegu meenutas muheda jutuga Peeter Ott oma küll võrdlemisi lühikest, kuid töö- ja elamusterohket haiglajuhiaega Jõgeval, kui lisaks arstiabi korraldamisele tuli tegelda ka ehitusküsimustega.

Peeter Otil on hästi meeles haiglahoone avamise päev. “Külalistele tehti ringkäik. Uudistajad kõndisid kahes rühmas, neist ühele jagasin selgitusi mina.  Olime valmistanud tutvumiseks ette ka nii-öelda näidispalati, millest hiljem sai isolaator nakkushaigusi põdevatele patsientidele. Avapäeval oli ravil vaid üks haige, keda tohterdati vastuvõtuosakonnas. Ülejäänud toimetati kohale paar päeva hiljem vanast haiglahoonest, omal ajal Jõgeva esimesele linnapeale Johannes Võsule kuulunud majast.

Tollase haiglajuhi mäletamist mööda pidas tervishoiuministeerium avatseremooniat sedavõrd tähtsaks ja pidulikuks, et mõni aeg enne sündmust saadeti seda ette valmistama üks juhtivatest ametnikest. “Kohale saabudes ütles see mees naljatoonis, et tuli kui paavsti nuntsius.

Praktiliselt polnud tal midagi erilist teha, sest kogu korraldusliku poolega suutsime ka oma töötajatega toime  tulla. Peolauda katta aitas ka Jõgeva Tarbijate Kooperatiiv eesotsas Jaan Päevaga.”

Et Peeter Ott saaks põhjalikumalt ehitusküsimustele pühenduda, vabastas Jõgeva rajooni täitevkomitee ta maja valmimise perioodil meditsiinielu juhtimisest.

“Arstiabi temaatikat ma siiski tähelepanuta ei jätnud, sest haiged vajasid ravi. Ehitajate igapäevatöösse sekkusin üldiselt harva. Ennekõike suhtlesin Jõgeva Mehhaniseeritud Ehituskolonni (MEK) juhataja Avo Korbiga ja peainsener Evald Lepikuga, kellega koostöö laabus asjalikult. Kolmapäeviti toimusid objektil “suured” nõupidamised, kus tavaliselt viibis ka ehitusministri asetäitja. Ehitusminister oli toona Peeter Palu. “ 

Ajastule omased näppamised 

Peeter Otil on haigla ehitamise ajast meenutada ka seiku, mis toonase ühiskonnaelu mentaliteedile üsna omased olid.

“1982. aasta detsembris kogunesime saali ehitusobjekti ülevõtmise dokumenti allkirjastama. Korraga märkasime aga, et laual pole enam kristallist tuhatoose. Samuti kadus salapäraselt  suur osa roostevabadest siibritest. Kedagi otseselt süüdistada ei oska ega tahagi. Lisaks kutselistele ehitajatele osales abitöödel ka linnaelanikke ja küllap sattus valmivasse haiglasse ka juhuslikke inimesi. Pealegi võimaldas sotsialismiaegne elukorraldus päris hõlpsalt riigi vara näpata.”

Mõneti koomilistest ebameeldivustest tunduvalt olulisemana  nimetas Peeter Ott aga uue haiglahoone mõju piirkonna meditsiinielu käekäigule. “Suurenenud voodikohtade arv võimaldas ka rohkem personali tööle võtta. Nii pääsesid meedikud ja teisedki haiglatöötajad liigsest koormusest, mida endises majas taluda tuli. Tollases mõttes moodsasse haiglasse rajati viis operatsioonituba, kaks tuba sünnituste vastuvõtmiseks, samuti röntgenikabinet, laboratoorium, kiirabi- ja vastuvõturuumid. Samuti asus haiglas oma apteek,” meenutas doktor. 

Haiglajuhiks ka Rakveres 

Doktor Ott tuli Jõgevale tööle eelnevate haiglajuhikogemustega, mis saadud Rakvere rajooni keskhaigla peaarstina.

“Võib öelda, et Rakverest äratuleku põhjused olid mul mõneti poliitilisedki. Jõgeval asusin 1973. aastal  tööle peaarsti asetäitjana ravi alal . Peaarsti ametikoht tuli vastu võtta 1979. aastal, mil minu eelkäija, võimekas ja populaarne tohter Endel Tormet noore mehena  igavikuteedele lahkus. Minu kabinet asus samas kohas, kus on töötanud ka hilisemad haiglajuhid kuni tänaseni välja.”

Peeter Ott meenutas hea sõnaga koostööd paljude kolleegidega, kellest mitmed, nagu näiteks kirurgid Ludmilla Hannula, Merike Rossner, naistearst Tiiu Luga ja neuroloog Anu Kabin Jõgeva haiglas praegugi ametis.

“Tolleaegne  ja tänapäevane meditsiinisüsteem erinevad kohati nagu öö ja päev. Arstid tegid sagedamini koduvisiite nii täiskasvanutele kui ka lastele ning tegutsesid ka patronaažiõed.  Arvan, et vahetu suhtlemine arsti ja haige vahel oli tihedam. Nõudlikumad patsiendid teadsid ka, kuidas enda eest väljas olla. Kes soovitud ajal arsti juurde ei pääsenud või millegi muuga rahul polnud, kaebasid ka parteikomiteesse,” rääkis Peeter Ott,  kes ise praktiseeris Jõgeva haiglas oma õpitud erialal  — lastearstina.

Ühe erinevusena märkis Ott sedagi, et kui nüüd saadetakse paljud haiged Tartusse, siis tollal küsisid Tartu arstid sageli, et miks te haigeid Jõgeval ei ravi.

Peaarstina ei saanud Peeter Ott uues haiglahoones siiski kuigi kaua töötada.

“Sule sappa saamise põhjuseks toodi töövõimetuslehtede liiga suurt arvu. Selle valdkonna eest oli aga eraldi vastutaja. Pealegi kulus minu aeg ennekõike ravi- ja ehitusküsimuste korraldamisele. Eks lahtilaskmine oli üks omaette poliitika, mis juba on kord selline keeruline värk,” nentis kolmekümneaastaseks saanud haiglahoone esimene peremees.

Mõned aastad töötas Peeter Ott taas peaarsti asetäitjana ravi alal, seejärel suunati ta arstiks ja osakonnajuhatajaks Võisiku hooldekodusse. 

Tänapäevased tähelepanekud

Peeter Ott ei pea end loomult nurisejaks. Nüüdisaegse arstiabi ja tervishoiu kohta on aga tohtrihärral ka üht-teist  kriitilist öelda. “Oma mõju on meditsiinisüsteemile kindlasti avaldanud jaoskonnaarstide ametikohtade kaotamine ja pediaatrite koolitamise lõpetamine üheksakümnendate aastate algul. Kui ajakirjanduses kajastatavat jälgida, tundub, et sotsiaalministeeriumis võiks tervishoiu pool märksa jõudsamalt esindatud olla. Paljud Eesti arstid on siirdunud tööle Soome või teistesse välisriikidesse, kuid eks välismaalt tuleb arste ka meile. Näiteks töötavad minu praeguses kodumaakonnas Ida-Virumaal mitmed Venemaalt saabunud meedikud,” rääkis ta.  

Peeter Ott

*Sündis Otepääl

*Õppis Otepää keskkoolis ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas

*1961-1964 Kunda haigla lastearst

*1964-1973 Rakvere rajooni keskhaigla peaarst

*1973-1979 Jõgeva rajooni keskhaigla peaarsti asetäitja ravialal.

*1979-1986 Jõgeva rajooni keskhaigla peaarst

*1986-1994 Võisiku hooldekodu osakonnajuhataja ja arst

*1994-2002 Võisiku hooldekodu direktor

*Abikaasa Reet Ott on meditsiiniõde ja töötas Jõgeva haigla siseosakonna vanemõena

*Tütar Kätlin Servet on sotsiaaltöötaja Tartu vanglas

*Tütar Karol Rummi töötab osakonnajuhatajana Eesti Patendiametis

*Lapselapsi  on kolm  — kaks poissi ja tüdruk

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus