|
|
Reede õhtul tähistati Jõgeva kultuurikeskuses linna haiglahoone avamise kolmekümnendat aastapäeva. Haigla kerkimine rajoonikeskusse andis ajendi koostada publitsistlik trükis ja kirjutada näidend. Valmimisaegset miljööd näeb Jõgeva haiglas praegugi, samas on aga ka käsil maja järkjärguline uuendamine. |
Sihtasutuse Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi sõnul otsitakse praegu võimalusi päikesepatareide paigaldamiseks hoone katusele. “Need patareid kindlustaksid majale sooja vee ka suvehooajal. Seni oleme pidanud selleks elektriboilereid kasutama, mis on aga üsna kulukas.”
Haiglas on piisavalt tunda ka lähimineviku hõngu. “Mõned koridorid näevad välja nagu maja valmimise ajalgi. Minu kabinetis on sama massiivne kontorimööbel, mis siia kaheksakümnendate aastate algul toodi. Ühtlasi on meie maja aga ka jõudumööda renoveeritud. Väärika uue kuue saime tänu fassaadi nüüdisajastamisele. Aeg-ajalt on uuendatud kommunikatsioone, näiteks vahetatud välja torustikke. Patsientidele jäävad sellised tööd tihti märkamatuks, kuid haigla toimimise seisukohalt on need vägagi olulised,” lisas Põdder.
Veerandsada seni ametis
Jõgeva haigla personalijuhi Olga Mägi sõnul töötab raviasutuses kakskümmend viis inimest, kes olid ametis ka uue hoone avamise ajal. Tema kinnitusel on haiglamajal küllaltki hea aura, mis siin töötada soovijad pikaks ajaks paigale jätab.
“Esimese mulje tulevase haigla väljanägemisest saime maketi põhjal, mida kolleegidele tutvustas peaarst Endel Tormet, kes ise kahjuks haigla valmissaamist näha ei jõudnud. Haiglarahvas oli ehitamise kulgemisega iga päev kursis, ehitusel käidi ka ise abiks. Haiglahoonesse rajati ka talveaed, mille sisustamiseks Endel Taniloo oma skulptuure andis,” rääkis Olga Mägi, kes on kogunud ajaleheartikleid ja fotosid erinevatest aegadest haigla ajaloos.
“Kõige vanemad ja haruldasemad fotod on vanast haiglast, omaaegsest Jõgeva esimese linnapea Johannes Võsu majast. Piltide autor on teadolevalt kunagine rajoonilehe fotograaf Aleksander Pruul,” lisas ta.
“Mina tean haigla ehitamisest ja valmissaamisest vanemate kolleegide juttude järgi. Selle sündmuse kajad ulatuvad aga suuresti ka tänapäeva. Meie patsientideks on tulnud kunagisi ehitajaid. Mõnest ehitajast on aga hiljem ka haiglatöötaja, näiteks hooldaja saanud,” märkis Peep Põdder.
Ehitamisest valmis näidend
Haiglat ehitanud Jõgeva MEKi juhataja Avo Korbi sõnul raskendas ehitustöid pisut ka asjaolu, et haigla asukohaks oli valitud plats, kus olid omal ajal linaleotiigid. “Toonases MEK-is töötas koos abijõududega üheksasada inimest , kellest enamik oli ametis ka haigla ehitamisel. Peainsenerina jälgis maja valmimist Evald Lepik, viimistlustöid korraldasid töödejuhataja Mart Pärlin ja meister Viiu Kungla. Üldiselt võib haigla valmimist lugeda kogu meie kollektiivi tööks, kusjuures abiks olid ka mitmete teiste MEK-ide töötajad. Objektil käisid pidevalt Maaehitustrusti juhataja Märt Keek ja peainsener Vaino Ristmäe. Ehituse käekäiku hoidsid oma huviorbiidis ehitusminister Peeter Palu ning tema asetäitjad Aare Kitsing ja Viljar Hämalan, Jõgeva rajooni täitevkomitee kapitaalehitusosakonna juhataja Alfred Kukk ja tema töö jätkaja Viktor Svjatõšev. Haiglahoone projekteerimist alustati rajooni täitevkomitee esimehe Gori Valguri ajal, avamise ajal oli sellel ametikohal Madis Ruusaar. Koostöö laabus hästi projekteerimiseaegsete peaarstide Endel Tormeti ja Peeter Otiga,” lisas ta.
Korbi sõnul tehti haigla valmimisel mitmed ehitustööd kutsevõistluste käigus. “Sel moel saime näiteks ühele poole krohvimise ja linoleumi paigaldamisega. Kutsevõistlustele järgnes ka kultuuriprogramm. Jõgeva rajoonilehes kirjutas haigla ehitamisest ajakirjanik Romeo Allas. Ajakirjanik Andres Lillele andis haigla kerkimine ainest nii publitsistliku brošüüri “Sõltuvused” kui ka näidendi “Jaan Vaarandi 99 päeva” kirjutamiseks. Näidend lavastati Vanemuises,” meenutas omaaegse MEK-i juhataja.
Lasteosakond avatakse taas
Jõgeva haigla ravijuht Kalle Piiskoppel rääkis, et praeguses Jõgeva haiglas on kümme voodikohta üldkirurgia, kuuskümmend siseosakonnas ja viiskümmend hooldusravis ning kokku omatakse tegevusluba saja kahekümne viiele voodikohale. “Täitmata on viis lastehaiguste ehk pediaatria voodikohta. Peagi kavatseme selleks aga sobiva ruumi remontida, kusjuures rahagi on olemas. Meil on vaba pinda, kuhu võime viia näiteks laboratooriumi, laboriruumides võiksime avada aga taas lasteosakonda. See on üks võimalus laste ravimise taasalustamiseks,” lausus ta.
“Nii sisulist tööd Jõgeva haiglas kui ka meie hoone püsimist ja uuenemist on mõjutanud ka reformid. Igati oluliseks tuleb pidada vastupidamist raskematel aegadel, et võiks taas oodata paremaid aegu ja igas mõttes arengu jätkumist,” nentis Peep Põdder.
Jõgeva haigla praeguses hoones töötanud peaarstid ja juhatajad
*1979-1983 Peeter Ott
*1983-1986 Villu Kõiv
*1986-1994 Minni Tarum
*1994-1997 Tõnu Rein
*1997-2004 Meelis Pauklin
*2004-2005 Agris Koppel
*2005 aastast Peep Põdder
Jõgeva haigla
*SA Jõgeva haigla nõukogu esimees on Vahur Kukk
*Haiglas töötab 214 inimest
*Nendest 31 on arstid
*70 õed
*51 hooldajad
Ülejäänud on ametis teistes valdkondades
i
JAAN LUKAS
