1993. aasta 1. aprillil moodustati senise Pajusi kolhoosi osakondadest kolm põllumajandusettevõtet. Ainsana on neist tänase turumajanduse karmides konkurentsituultes püsima jäänud praegu piimatootmisele spetsialiseerunud aktsiaselts Pajusi ABF.
Ettevõtet iseloomustab stabiilne tööpere, kust omal soovil lahkujaid õieti polegi, küll aga leidub neid, kes siia tööle tulla sooviksid.
Kahekümneaastaseks saanud aktsiaseltsi Pajusi ABF põllumajandustootmises on erinevatel aegadel arendatud mitmeid tegevusvaldkondi. “Pisisaarel asus sigalakompleks rohkem kui 1500 seaga. Seakasvatuse lõpetasime aga nõudluse vähenemise ja lihahindade langemise tõttu 2000. aastate algul. Samuti oleme kasvatanud kartulit ja tervendanud kartuliseemet meristeemmeetodi abil. Praegu spetsialiseerume ennekõike piimatootmisele ja teraviljakasvatusele,” rääkis juhataja Lembit Paal, kes on olnud ettevõtte eesotsas algusest peale. Firmal on 780-pealine lüpsikari ning koos noorkarjaga kokku 1800 sarvlooma. “Möödunud aastal saime keskmiseks piimatoodanguks
Piimaturg tänavu tootjasõbralikum
Paali sõnul moodustavad Pajusi ABFi piimakarjast enamuse holsteini (musta-valgekirjut) tõugu veised. Ta nentis, et piima hinnad on tootja jaoks alati madala-, varuja jaoks seevastu kõrgevõitu. “Käesoleval aastal aga tõotab turg müüjale ehk piimatootjale soodsam tulla, sest tänu Läti ja Leedu turule on meie siseturul tekkinud väike “piimavaakum”, mis hindasid mõneti kergitas. Nii saame praegu kilogrammi piima eest 33 eurosenti ja see on rohkem kui mullu. Aga eks piima turustamise osas ongi aastad erinevad.”
Konkurentsis püsimise põhjused
Pajusi kolhoosi reformimisel loodi lisaks aktsiaseltsile Pajusi ABF põllumajandusfirmad ka Kalanasse ja Kütimäele, kuid need on praeguseks tegevuse lõpetanud. “Ühe ettevõtte peamine väärtus seisneb ikka selle töötajates. See on ilmselge,” ütles Lembit Paal tema juhitava ettevõtte konkurentsis püsimist ja edukäiku põhjendades.
“1993. aastal majandist võrsunud kolme põllumajandusettevõtte tingimused olid enamasti võrdsed. Majanduskeskkonnas hakkama saamine sõltub aga suuresti ettevõttes tehtud otsustest ja leitud lahendustest,” märkis Lembit Paal.
“Inimlikult on mõneti kahju, et Kalanas ja Kütimäel enam iseseisvat põllumajandusfirmat pole. Aga nagu elus ikka, on ühe õnnetus teise õnn. Nii andis ka nende kahe ettevõtte tegevuse lõppemine Pajusi ABF-ile uusi arenguvõimalusi. Näiteks algul harisime 1000, nüüd aga
Palk motiveerib töökohti hoidma
Tegevuse algusaastail oli aktsiaseltsis Pajusi ABF seitsekümmend kaks töötajat, kes olid ametis ka Pajusi kolhoosis.
“Praegu on meie kollektiivis kolmkümmend kaheksa liiget. Tuleksime ehk toime ka väiksema arvu inimestega, kuid oleme arvestanud teatud reserviga. Ealt ei ole meie töötajaskond just noor, mistõttu peame arvestama ka töötajate haigestumise või pensionile jäämisega. Tarvis on varuvariante, sest loomakasvatuse spetsiifika eeldab, et tööprotsess peab kulgema ööpäevaringselt,” märkis Lembit Paal. “Mis puutub palgatasemesse, siis selle määrab suuresti ära konkurents tööjõuturul. Meie töötasude seisu iseloomustab aga ehk kõige paremini asjaolu, et vabatahtlikult firmast lahkujaid õieti polegi. Küllap siis tänane palk ikka motiveerib töötama ning töökohta hoidma. Ettevõtte käekäigu kohta ütleb mõndagi ka see, et aeg-ajalt tullakse ikka küsima, kas meil oleks tööd pakkuda.”
i
JAAN LUKAS
