Kõik Jõgevamaa 14 mõttekoda ootavad veel 1. maiks mõttetalgulisi, sest üheski kojas pole osalejate arv täis.
Mõttetalgute Jõgevamaa koordinaatori Kersti Kurvitsa sõnul saab kõikidesse kodadesse veel end kirja panna.
„Selleks tuleks minna lihtsalt Teeme Ära! Minu Eesti kodulehele ja seal end kirja panna, lisades kindlasti oma kontakttelefoni ja e-kirja aadressi. Panga kaudu või ID-kaardiga pole enam vaja registreerida. Skype-poisid tegid süsteemi lihavõttepühade ajal lihtsamaks,” lisas Kurvits.
Mõttekotta võib minna ka kaugemale
Koordinaatori sõnul on vaja kolmeliikmelist rühma, kellest üks paneb kirja ka teiste nimed ning annab vaid oma kontaktandmed. „Andmeid küsitakse sellepärast, et ei tekiks libaosalejaid, kes on end kirja pannud mitmesse kotta, kuid tegelikult ei osale kusagil. See ei ole netikommentaarium, kus saab olla anonüümne. Kui inimene tahab Eesti asjades kaasa rääkida, siis ta julgeb ka oma nime öelda ja oma kontaktandmed jätta,” märkis ta.
Mõttekojas võib osaleda ka üksi. Selleks tuleb saata kojavanemale e-kiri või võtta temaga telefonitsi ühendust.
Kel kodus internetiühendust pole, saab registreeruda ka kohalikus raamatukogus. Raamatukogutöötajad aitavad kas internetileheküljel registreerida, kui osalisi on kolm, või kirjutavad nime üles ja edastavad kojavanemale.
Mõttekojad ei ole tema sõnul elukohajärgsed. „Ei ole nii, et kui elan näiteks Tabiveres, pean ka sealses kojas osalema. Võib minna ka näiteks Põltsamaale, kui seal on mind huvitav teema,” kinnitas Kurvits.
Eelregistreerimine on tema sõnul vajalik selleks, et teada, kui suurt ruumi mõttetalguteks vaja on. Kui ruum mahutab 30 inimest ja 1. mail tuleb sinna kokku 130 talgulist, siis nad lihtsalt ei mahu sinna,” tõdes Kurvits.
Eelregistreerimine pole Minu Eesti mõttetalgutele kohustuslik. Kedagi 1. mail sellepärast tagasi ei saadeta, et ta polnud eelnevalt end registreerinud. Ka on Jõgevamaal talguliste kasutada küllalt suured ruumid, millest enamik mahutab probleemideta 40-50 inimest. Ruumipuudust meil ilmselt ei tule.
Kõik mõttekodade töös osalevate inimeste nimed pannakse 1. mail kirja, osalenute tegelik arv selgub talgute lõppedes.
Lemmikteemaks koostöö
Teemad on praeguseks kõikidel kodadel valitud. 18 soovitatavast teemast on välja tulnud lemmikud, mida enamik tahab arutada. Kõige rohkem soovitakse arutleda ühistegevuse ja koostöö teemal, aga ka ettevõtluse ja töökohtade teemadel. Järgnevad maaelu, väärtuste ja kultuuri ning hariduse ja elukestva õppe teemad.
Ka soovitakse arutleda Eesti maine ja loodusvarade kasutamise, lisaks veel mobiilsuse ja transpordi üle.
Kohalikest teemadest arutleb Põltsamaa mõttekoda lossi ja turismiküsimusi, Pajusi loodusvarade kasutamist ja Mustvee oma linna mainet.
Avatud ruumi meetodil, teemade järgi minnakse rühmadesse. Igaüks valib ise töörühma. Kui räägitu ei sobi, siis võib minna teise töörühma. Sundimist ei ole, kui ei meeldi, võib minna teise rühma.
1. mail toimuvate mõttetalgute kodade arv on tänase päeva seisuga 405.
iii
Mõttekojas tekib võimalus saada kokku inimestega, kes mõtlevad võib-olla teistmoodi, kellel on teadmisi ja kogemusi, mida meil pole. Ja selles on tohutu potentsiaal jõuda ideede ja tegudeni, milleni me üksinda tegutsedes ei jõuaks. Seda eriti juhul (mis ongi mõttetalgute peamine mõte), kui keskenduda küsimustele, mida me ise suudame ära teha, mitte mida keegi teine peaks tegema. See viimane oleks ka vastus neile, kes kahtlevad, et mis kasu sellest rääkimisest on, et kes meid kuulab. Ise kuulame ja ise teeme!
iii
HELVE LAASIK
