Palamuse avatud noortekeskuse väärikas maja on nooruse energiast tulvil. Või nagu kohalikud ise ütlevad: vana maja on endale noorusliku hinge saanud. Noortekeskusest leiab palju põnevaid nurki ning toredaid vanu asju. Siin on värvist puhastatud vaheuksed, uhked kahhelahjud, krohvist puhastatud korstnajalad ning kõigi noorte lemmik — salapärane seinakapp, kuhu on hea peitu pugeda.
Alates 2009. aastast on Palamuse avatud noortekeskuse käsutuses kahel korrusel umbes
Maja on vana ja väärikas. Apteegimaja iga kiiksuv põrandalaud jutustab oma loo. Selle maja ehitas kord Oskar Lutsu isa, kingsepp Hindrik Luts oma perele. Noortejuht Ene Seppa rääkis, et maja renoveerides säilitati võimalikult palju vana ja väärtuslikku. Tavaliselt külastab keskust päevas 40–60 noort. Logiraamatut sirvides saab selgeks, et harvad pole ka 70 külastajaga päevad. Ene on üksi suure keskuse perenaine, kuid teda aitavad maja endised kasvandikud, kes tulevad siia ikka ja jälle tervitama, abistama ja küsima, kuidas läheb.
Noortejuht Ene Seppa ja Palamuse valla noorsootöötaja Ellen Kliiman näevad noortekeskuses kohta, kus on võimalik õppetöö pingeid maandada. “Nad tulevad keskusse, mängivad lauatennist või piljardit ning saavad raske koolipäeva mured maha raputada,” rääkis Ellen. Kui tuju on hea, edeneb ka õppimine. “Piljard ja lauatennis on noorte jaoks nii head asjad!” on Ellen optimistlik. Praegune koolielu on raske, noortel on pidevalt press ja surve peal. Õpilane peab olema kodus tubli, koolis eeskujulik ja loomulikult pääsema ülikooli. Näib, et ühiskond armastab ainult edukaid ja väljapaistvaid isiksusi.
Koos sõpradega
Noortekeskus on sõpradele hea kohtumispaik. Palamuselt on keeruline sõbrale külla minna, kui ta elab Saarel või Voorel. Ellen Kliiman rääkis, et kui keskus avati, viidi noorte seas läbi küsitlus, mida nad sellelt ootavad. Enamik noori soovis sõpradega koos olla. Seda meelt on ka sõbrannad Theresa ja Kati. Tüdrukud kinnitasid, et noortekeskuses on põnev. “Tahame igale poole piiluda!” on neiud ärevil. Theresa ja Kati ütlesid, et noortekas on eluliselt tähtis koht – muidu poleks ju kuhugi minna.
Lisaks sõbrustamisele on noortel võimalik mängida piljardit, lauatennist, õhuhokit, koroonat, lauajalgpalli ja erinevaid lauamänge. Väikestele meeldib eelkõige joonistada ja meisterdada. Tavaliselt on pisikesed hõivanud noortejuhi toa, koondunud ümber laua ja maalivad, kuni vanemad neile järele tulevad.
Eriti populaarsed on siinsed pingpongiturniirid. Noortejuht Ene meenutas, et alguses ei osanud keegi mängida, aga nüüd on noortest saanud tõelised profid. Ässadel on oma isiklikud reketid, mida hoitakse noorsootöötaja valvsa pilgu all. Andre ja Siim võtavad aga asja rahulikult. “Mõnus on kõksida ja sõbraga jutelda,” pajatas Andre. “Noortekas on lahedalt ruumi, et oma sõpradega vaikses nurgas juttu ajada.” Telekatoas olid ennast mugaval sisse seadnud Tamur, Annaliis ja Teele-Riin. Noored ootasid bussi. “Kui mahti on, siis arendame klaverimänguoskust ja mängime piljardit,” rääkis Teele-Riin. “Siin saab igavust peletada ja meeleolukalt aega sisustada,” mõmises pisut unine Tamur.
Köögilaua ümber olid kogunenud Arabella, Helina ja Andra.. “Siin on hea kokata või pitsat soojendada ning omavahelisi salajutte rääkida,” sõnas Helina. “Köök on meie põhiline nõupidamiskoht,” lisas Andra. “Siin on nii rahulik, igaühel on võimalik leida oma nurk,” kinnitas Arabella. Tüdrukud sooviksid sedagi, et “noortekas” oleks natuke kauem lahti, nii kella 19 või 20-ni. Noortekas on kindel ja turvaline koht,” nentisid tüdrukud rahulolevalt.
Noortekeskusele kingiti kooli vana klaver, mis on kõigi külastajate magnet. Võimalusel harjutatakse seal tundide kaupa, kas üksi või koos sõbraga. Mõned oskavad pilli mängida, õpivad ka muusikakoolis, teised saavad oma esimesed akordid selgeks katse-eksituse meetodil või sõbralt eeskuju võttes.
Väärtused paigas
Noortekeskuses on koos erinevad isiksused ja iseloomud ning külastajate vanus on 7–18 aastani. Kõigil peab siin hea olema. Noored saavad omavahel kenasti hakkama. Ellen Kliiman kinnitas, et tore on näha noortes kodanikujulgust sekkuda. Keskuses on ka kord majas. Vanemad valvavad väiksemate üle ja annavad neile eeskuju. Kord tahtsid väikesed klaverimängijad näha, mis toimub klaveri sees, ja upitasid kaane vahelt vaatama, kui üks suurematest sekkus ja hoiatas, et mõnel võib pea sinna vahele jääda.
Kui tuleb ette pahandusi, siis loomulikult kaasneb ka karistus ning mõned päevad ei tohi süüdlane keskusse tulla. Oma eksimusest saadakse aru, aga varsti ilmub peanupp jälle ukse vahele ja hääleke küsib, kas nüüd võib sisse tulla.
Noortekeskus teeb tihedalt koostööd ka kooli sotsiaalpedagoogiga. Ene tunneb noori ja teab nende tunniplaani. Ükski popitaja majas redutada ei saa. Kui on kahtlus, et noor ei saaks praegu keskuses olla, saab Ene kohe helistada ja järele pärida. Elleni hinnangul on sekkumine oluline, pole mõtet head tädi mängida. Elleni kinnitusel ei rendi nad neid ruume põhimõtteliselt täisealiste pidudeks, nii ei saa noortel tekkida tunnet, et vahel võiks siin ka alkoholi tarbida. “Ei tohi juurutada mõtet, et siin võiks juua,” on Ellen veendunud.
Elleni sõnutsi on Palamuse vald vastutulelik ja toetab mõistlikkuse piires nende tegevust. Praegu maksab vald kinni hoone kulud ja leiab eelarvest vahendeid vajalike remonttööde tegemiseks. Vald on mõistnud, et koht on noorte jaoks oluline, on seda ka edaspidi.
i
MARGE TASUR
