Paljud Laiuse noored tulevad pärast koolitunde kohe keskusse, veedavad siin paar tundi, siis lähevad bussi peale. Lapsed võiksid ka varasema bussiga koju minna, aga nad tahavad keskuses olla, sest neile meeldib siin.
Laiuse noortekeskuse ruumid on üsna väikesed: elutuba, mida jagatakse sotsiaaltöötajaga, köök, peegelseintega lauatenniseruum ja teisel korrusel taevasinine tuba, mille poisid ise hiljuti remontisid.
“Tuba on peaaegu valmis, saaks veel lambi ka lakke,” osutas noortejuht Kristin Noormägi kapi peal lebavale juhtmepuntraga laelambile. Noortekeskuse väike, ent hubane ja hoolsa perenaise käe all sisse seatud tuba täitus peagi noortega. Kes mängis laua- või arvutimänge, kes maalis, kes joonistas. Askeldamiseks polnud enam ruumi. Kristin rääkis, et mõnikord on nii kitsas, et noortel tuleb sõna otseses mõttes põlve otsas lauamänge mängida. “Siin on tavaliselt korraga 15 –18 noort, aga on päevi, kui on üle 30. Siis on küll oma nurga leidmisega probleeme,” rääkis Kristin, kinnitades, et noori saab usaldada. Selleks ajaks, kui ta ise poest kokkamiseks toiduaineid toob, võib ta nad julgesti omapead jätta.
Noortekeskus muusikat täis
Sinine tuba on enamasti noorte muusikute päralt, siin tegutseb DJ-ring. Kuremaa noortekeskusest on laenatud vajalik aparatuur. Varem tegeles siin noortega DJ Ringo Saar, kes lubas poistel ka oma tehnikat kasutada. Peaaegu iga päev miksitakse ülakorrusel hitte, terve maja on muusikat täis. Oma uusi oskusi ja värsket loomingut tutvustavad poisid eelmise aasta lõpus alguse saanud koolidiskodel.
Noortekeskuses oli võimalik kahe kuu vältel Silver Sepa juhendamisel kitarrimängu õppida.
“Noored tõepoolest saidki kitarrimängu selgeks!” oli Kristin isegi pisut hämmeldunud. Keskusse on ostetud neli kitarri, mis on praegu välja laenutatud. Tavaliselt tuuakse siia häälest läinud pillid, et Kristin need jälle töökorda seaks. Siin on olemas ka etnilised trummid. “Uskumatu, kui kiiresti noored õpivad,” imestas Kristin. Ei möödu päevagi, kui noortekas ei oleks kuulda trummipõrinat. “Vahel läheb siin nii lärmakaks, et peab noored üles sinisesse tuppa saatma,” naeris Kristin.
Igapäevane nokitsemine
Tüdrukud olid ametis klaasimaalingutega, välja valiti lepatriinude ja liblikate šabloonid. Keskuse aknad olid juba värvilisi pilte täis.
Kaksikud Külli-Kai ja Kelli-Mai on noortekeskuses käinud juba viis aastat, nad ootavad siin enda sõnul tavaliselt bussi. Mängitakse Eesti mängu, Euroopa mängu, Jõgevamaa mälumängu, joonistatakse. “Siin on nii mõnus seltskond ja äge on ka,” tunnistasid tüdrukud. “Kui noortekeskust ei oleks, siis tegelikult polekski midagi erilist teha. Raamatukogus ja kooli arvutiklassis saab olla näiteks reedeti, kui keskus on kinni,” rääkisid nad.
Noored eelistava siin teha midagi sellist, mis kohe valmis saab. Tore on näha, kui midagi praktilist oma silma all valmib. Kristin näitas pilti ühest päevast noortekeskuses. Kõik noored tegid midagi – pärliloomi, maalingud, mängisid kaarte jalauatennist, meisterdasid karpe ning keetsid spagette.
Noored ei askelda ainult keskuses, vaid tegutsevad ka väljaspool. Poisid külastasid Jõgevamaa ajalooklubi Pommiauk Teise maailmasõja teemalist näitust. Eriti suurt huvi pakkusid neile relvad. Eldar andis käigupealt põhjaliku ülevaate relvadest, kuulidest, kiivritest ja granaatidest, mida ta näitusel nägi.
Hobusekasvataja tööeluga tutvusid noored Ellakvere külas Miko ratsatallis. Siin saadi ettekujutus, mida tähendab looma eest hoolitsemine. Poni on armas loom, kuid ta vajab ka pidevat tähelepanu ja hoolt.
Külas on käidud ka Jõgeval Pappa pizza köögis, kus igaühel oma pitsa lubati küpsetada. Praegugi tunnevad noored huvi, millal jälle pitsat tegema saab minna. “Ma ju selgitan neile, et ega me kogu aeg ka Pappa pizza köögis käia ei saa,” naeris Kristin.
Hea tugi ja koostöö
Laiuse noortekeskus kuulub valla noortekeskuste ühendusse. “Meil on hea noorsootöötajate meeskond,” kinnitas Kristin. Omavahel jagatakse nii muresid kui rõõme. “Saame üksteiselt häid ideid ja mõtteid, loomulikult ka nõu,” lisas noortejuht. Kui on plaanis mõni suurem ettevõtmine, siis kutsutakse teised noored ka osa saama. Pole ju mõtet teha üritust paarile inimesele.
Noortekeskuse aknast paistab Laiuse koolimaja, kus Kristin huvijuhina töötab. “Minu tavalised päevad kulgevad nii, et kell üks lõpetan koolis, siis tulen siia,” rääkis ta. Neid kahte ametiti on lihtne omavahel siduda. Vahel on koolitused liiga pikad ja koolis pole võimalik noori tundidest ära küsida, aga koolitust saab hiljem läbi viia noortekeskuses.
Hiljuti rääkis siin inimkaubandusest, orjapidamisest ja organikaubandusest Põltsamaa lastekaitsespetsialist Rita Kaasik. See oli noortele väga põnev. .
Noortel käis külas metsamees ja loodusretkejuht Vahur Sepp. Loodusemees õpetas, kuidas metsas käituda, loomi ja linde ära tunda ning nende tegevusjälgi lugeda. Ta rääkis ka jahindusest ja selle vajalikkusest. Huvilisi oli palju, isegi õpetajad ja noored, kes tavaliselt noortekeskuses ei käi, olid kohal.
Peagi on algamas põhikooliõpilastele mõeldud koolitus “Kaitse end ja aita teist”, mis käsitleb pääste, politsei ja esmaabi teemasid. Selleks, et laagrisse saada, tuleb läbida koolitused näiteks meelemürkidest ja metsatarkustest. Laagris tuleb läbida erinevad punktid, tuld kustutada, suitsuandurit kontrollida, teada üht-teist elektriohutusest. Korratakse üle teooriatundides õpitu, korraldatakse temaatilisi teatevõistlusi ja lahutatakse ka meelt.
i
MARGE TASUR
