Andres Kert: Põltsamaa on meie pere kokkusaamispaik

Põline Põltsamaa elanik, firma Merit Tarkvara üks omanikke ja Eesti Vabariigi 95. aastapäeval tulemusliku töö eest Jõgevamaa kuldristi pälvinud Andres Kert peab kodulinna suurepäraseks elupaigaks ja näeb ka oma tulevast tegevust seal. Põltsamaa on  tema pere kohtumispaik.

Andrese sõnul oli tema lapsepõlv teistest lastest erinev selles mõttes, et lasteaias ta ei käinud. “Mul oli siis olemas toimekas vanaema, kes minu hoidmisega suurepäraselt hakkama sai. Võin ette rutates öelda, et hiljem läks samuti minu lastega, neidki hoidis nende vanaema,” rääkis ta. 

Vaadake, kui noor ema!

Lapsepõlvemänge mängis Andres naabrilastega. “Minu kodule on väga lähedal Põltsamaa linna staadion, kus sageli jalgpalli sai mängitud. Sealsamas staadioni kõrval, lauluväljaku taga metsatukas aga jätkus meile tollal põnevat tegevust küllaga.  Ehitasime onne ja võtsime koos muud huvitavat ette. Õde mu mängukaaslaste hulka ei kuulunud, sest ta on minust 11 aastat vanem. Nii olid meie sõpruskonnad erinevad.”

Sellegipoolest on Andresel õega alati hea läbisaamine olnud. “Täiskasvanuna ju vanusevahet enam eriti ei tunneta. Hulk aastaid töötas ta Lääne-Viru maavalitsuse haridusosakonnas ning hiljem haridusnõunikuna Sõmeru vallas. Nüüd on Rakveres elav õde juba pensionär ja mitmekordne vanaema. Mulle on hiljem räägitud, et kui õde vahel mind lapsevankris sõidutas, öeldi tema kohta, et vaadake, kui noor ema. Samal aastal, kui õde lõpetas Põltsamaal keskkooli, läksin mina esimesse klassi,” jutustas Andres Kert. 

Matemaatika osutus õigeks valikuks

“Minu jaoks oli õppimine äärmiselt lihtne, õppida nagu polnudki suurt midagi. Eks õppetöö kõrvalt sai ka natuke muud tehtud ja poistekooriski laulsin mõnda aega. Hiljem mängisin Põltsamaa Keskkooli puhkpilliorkestris. Osalesin ka matemaatikaringis, mida juhendas Tõnu Tuvike,” jutustas Andres Kert.

Pärast keskkooli lõpetamist oli tal plaanis matemaatikat edasi õppida, ehkki teise variandina kaalus ta ka ajalugu. “Tagantjärele pean tunnistama, et matemaatika oli minu jaoks õige valik. Ehkki laias plaanis arvan nii, et ega suurt vahet pole, millist eriala inimene ülikoolis õpib. Kõrgkoolis õppides ei saa sealt kaasa nagunii olulisi praktilisi oskusi, vaid ainult raamistiku, milles on võimalik ennast paika panna ning hilisemaks tegevuseks vajalikud teadmised ja oskused juurde õppida,” tõdes ta.

Tudengiaastate kohta tunnistas mees, et ühelt poolt elas ta väikesest kohast suuremasse linna pääsenuna lõbusat tudengielu, kuid oli samas ka kohusetundlik. Nii oli see kõigi matemaatikateaduskonna üliõpilaste puhul. Kahel suvel osales Andres ka üliõpilasmalevas ning teenis stipendiumile lisaraha juhutöid tehes.

Alates kolmandast kursusest sai ta erialase töö ülikooli psühholoogiakateedris. “Psühholoogiast ei tea ma suurt midagi ja mulle pole see kunagi huvigi pakkunud. Kuid ma leidsin seal tööd programmeerijana. Tollal võeti seal suure projektina ette pimedatele lugemismasina loomine. Masin skaneeris teksti paberi pealt sisse ning luges selle siis häälega ette. Meie tegime seal tarkvara teksti äratundmiseks ning küberneetikainstituudi meeskond eesotsas Einar Meistriga tegi kõne sünteesi osa, et tekst selges eesti keeles ette lugeda. Meister tegeleb sama valdkonnaga siiani ja on saavutanud väga häid tulemusi.” 

Töötas kahes ametis

Andres Kert leidis oma kursuselt endale ka abikaasa. “Meie suhe Jõgevalt pärit Kajaga arenes kiiresti, juba teisel kursusel kolisime kokku, üürisime koos korteri.”  

Andrese sõnul pole tal kunagi tulevikuks pikaajalisi plaane teinud ja tudengipõlves alustatud tööst psühholoogiakateedris kujunes ka tema esimene töökoht ülikooli lõpetamise järel. Abikaasa Kaja sai suunamise ühte tollasesse Tartu kaitsetööstuse ettevõttesse “Algoritm”.

Juba enne kooli lõpetamist viiendal kursusel õppides sündis 1983. aastal perre esimene poeg. Andres meenutas, kuidas Kaja just sellel ajal oma diplomitööd tehes ühe käega kirjutusmasinal toksis ja teise käega lapsevankrit kiigutas. Vahepeal käis neil külas ka Kaja diplomitöö juhendaja, kes samuti last kiigutada aitas.

Noor pere siiski kuigi pikalt Tartus elada ei saanud, sest 1984. aastal, kui nad ülikooli lõpetasid, suri Andrese isa. Selle peale otsustasid nad Tartust Põltsamaale kolida ja asuda elama Andrese lapsepõlvekoju. Kaja asus tööle Põltsamaa EPT arvutuskeskuses ja Andres töötas ülikooli psühholoogiakateedris. Kui Eestisse jõudsid esimesed personaalarvutid, hakkas Andres Tartus tööl käimise kõrvalt Põltsamaa EPT arvutuskeskuse jaoks programme koostama. Tööpäevad venisid siis sageli pikaks, sest umbes seitsme paiku õhtul Tartust Põltsamaale jõudes läks ta praeguse Põltsamaa vana spordihoone teisel korrusel asunud arvutuskeskusse õhtusele tööpostile, kus töötas öötundideni välja. Hommikul algas taas teekond Tartusse. Perepea käis Tartusse tööle kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal. 

Abikaasa ka äripartneriks

Põltsamaa EPT-le ja teistele ettevõtetele tarkvara koostamise eest maksti oluliselt paremini kui Tartus tehtava eest ja seetõttu otsustas Andres Põltsamaale jääda. Tekkis soov luua oma ettevõte, mille Andres ja Kaja 1991. aastal ka teoks tegid.

Andrese sõnul tekib koos abikaasa ja äripartneriga samas firmas töötades tugev sünergia ja üksi poleks kumbki neist niisugust edu saavutanud, nagu koostöö tulemusena on tekkinud. Kerdi pere töötas pikka aega kodus. Väga palju tuli neil siis ka klientide juures käia, kes asusid Eesti erinevates paikades.

Programmeerimisele lisaks tekkis firmale kõrvale ka arvutimüük ja raamatupidamisteenuse pakkumine, neist esimene on tänaseks siiski enam-vähem lõppenud.

Andres Kert on ka Põltsamaa Viskiklubi liige, samuti osaleb Põltsamaa Ettevõtjate Liidu tegevuses.

“Minu teada on see üks väheseid aktiivselt tegutsevaid ja nii pikka aega vastu pidanud ettevõtjate klubisid Eestis. Ettevõtjate liidus on väga tähtsal kohal enese harimine ja ka lõõgastumine. Selle liidu kokkusaamistel käivad esinemas väga huvitavad inimesed ning olen ettevõtjatega koos käinud ka mitmetel põnevatel reisidel. Tänu ettevõtjate liidu presidendi Andres Vääni aktiivsele eestvedamisele, olen saanud käia näiteks Sillamäe ja Narva ettevõtetes, kuhu ju muidu ei satuks ja mis mulle kui ettevõtjale tõsist huvi pakkusid. Liiduga olen sattunud reisima sellistesse riikidesse, kuhu omal käel kunagi ei läheks, näiteks Gruusia, Valgevene, Ukraina, Venemaa,” lisas ta.

Andrese sõnul on tema elus esikohal töö. Puhkust võtavad nad abikaasaga tavaliselt ainult reisimiseks. Neid paiku maailmas, kuhu ta minna tahaks, on sedavõrd palju, et neid ei jõuaks üles lugeda.

Reisimisega on ühendatud Andrese ja Kaja ühine hobi kokandus, eriti erinevate maade köökide proovimine.

Kui oma eraelus Andres Kert suuri plaane ei tee ega sihte ei sea, siis firma tegevuses on tal väga selge nägemus, kuhu ta välja tahab jõuda. “Pereelus mul kõik sujub ja see loob ka kindla vundamendi tööalaseks eduks. Vanaisa tiitlit mul veel pole, aga küllap see varsti ikka tuleb,” lisas ta. 

Merit Tarkvara kasvas kiiresti

Esimene töötaja oli firmas lisaks Andresele ja Kajale Jõgeva mees Kaivo Laumets, kes hakkas Jõgeval arvuteid ja programme müüma ning arvutiteenindusega tegelema. Tänaseks päevaks on Merit Tarkvaras 24 töötajat. Tippajal on seal ametis olnud kuni 30 inimest. Praegu on kõige olulisem tegevusvaldkond majandustarkvara tootmine. Tuntumad tooted on raamatupidamisprogramm Merit Aktiva ja palgaprogramm Merit Palk. Lisaks pakutakse Merit Tarkvaras veel arvutiteenuseid ja raamatupidamise teenuseid.  Praeguseks on jõutud niikaugele, et Meriti kõikidel toodetel ja teenustel on kokku Eestis umbes 10 000 klienti.

Raamatupidamist tehakse Meriti programmidega umbes 17 000 firmale ja palgaarvestust umbes 10 000 firmale. Äri läheb tõusvas joones ka Soomes, kus Meritil on üle 100 kliendi. Andrese ja Kaja ambitsioonid on veelgi suuremad ja plaan teisteski maades laiemalt kanda kinnitada. 

Andres Kerdi elukäik

*Sündis 1961. aastal Põltsamaal pere teise lapsena

*Tema isa töötas KEKis

*Just Andrese sünniaastal jõudsid vanemad Põltsamaal Rahu tänaval maja ehitamisega niikaugele, et pere võis sisse kolida

*Varem elati Pauastveres

*Andrese ema töötas õpetajana nii Pauastvere kui ka Põltsamaa koolis

*Koolitee algas 1968. aastal Põltsamaa keskkoolis

*Jätkas õpinguid Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnas

*Kolmandal kursusel sai tööd psühholoogiakateedris

*Teisel kursusel kolis kokku kursusekaaslase Kajaga

*1983. aastal sündis esimene poeg Erki

*1984. aastal lõpetas ülikooli ja kolis Põltsamaale

*Koostas Põltsamaa EPT jaoks arvutiprogramme

*1991. aastal loobus tööst Tartus

*Samal aastal asutasid abikaasaga oma firma

*Pojad Erki ja Hannes lõpetasid Põltsamaal põhikooli ning jätkasid õpinguid  Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis

*Erki läks pärast gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikooli majandusteaduskonda, seejärel asus tööle LHV pangas ning juhib praegu rahvusvahelist andmeanalüüsi firmat

*Noorem poeg Hannes otsustas õppida ärijuhtimist ja majandust Suurbritannia Cardiffi ülikoolis

*Oma magistritöö tegi Eestis EBSis

*Töötas pikka aega audiitorfirmas PricewaterhouseCoopers, praegu finantsnõustamise firmas Keystone Advisers

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus