Käesolevast aastast rakendus lapsevanema pensionilanguse ärahoidmiseks vanemapension. See tähendab, et last kasvatanud ema või isa saab iga lapse eest täiendavat pensioni.
SEBi andmetel on naiste pension väiksem kui meestel. Ühe põhjusena nimetati asjaolu, et Eesti naised kaotavad suuresti pensioni I samba arvelt, sest lastega kodus oldud aeg vähendab tööstaaži, mis on aluseks riikliku pensioni suuruse arvutamisel.
Kuni käesoleva aastani oligi probleem selles, et väikelast kasvatava vanema tööelust kõrvale jäämine avaldas negatiivset mõju tema tulevase pensioni suurusele. Sellest aastast kadus ebaõiglus, kus last kasvatanud vanem sai pensionieas selle tõttu väiksemat pensioni. Tööturult eemal oldud aeg kompenseeritakse vanemale riigi poolt, makstes talle iga üles kasvatatud lapse eest täiendavat pensioni.
Vanemapension rakendub kahes etapis. Alates 2013. aastast sündinud lapse eest hakkab riik maksma vanema teise pensionisambasse täiendavat kogumispensioni neljaprotsendilist sissemakset keskmiselt töötasult. Seda tehakse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Aastatel 1980-2012 sündinud lapse eest aga lisandub sellest aastast pensionile kahe aastahinde suurune pensionilisa.
Teises etapis hakatakse 2015. aastal maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa kõikide enne 2013. aastat sündinud laste eest lisaks. See tähendab, et enne 2013. aastat sündinud lapse puhul saab aastas lisapensioni 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot, kolme lapse puhul aga 554,4 eurot.
i
MARGUS TSAHKNA, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, IRL
