|
|
Möödunud nädalal viibisid Põltsamaa ühisgümnaasiumis õpetajad Narva 6. koolist, et parandada nädala jooksul oma eesti keele oskust. Narva pedagoogid sattusid Põltsamaale oma kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maret Annuki soovitusel, kelle vend Toomas Annuk töötab Põltsamaal. |
Seadus näeb ette, et õppetöö peaks edaspidi venekeelsetes koolides toimuma 60 protsendi ulatuses eesti keeles.
Narva 6. koolis antakse nii põhikooli- kui gümnaasiumiharidust. Ajalooõpetaja Natalja Birsanova sõnul tahavad nad järgmisel aastal suuremas osas eestikeelsele õppele üle minna, eelkõige soovitakse eesti keelele üle minna humanitaarainetes.
Õpilaste keeleoskus napp
Põltsamaal külas olnud õpetajad tegelikult ei usu, et nad järgmiseks õppeaastaks oma eesmärgi saavutaksid. Natalja Birsanova sõnul suudab näiteks ainult viis protsenti nende kooli üheksanda klassi õpilastest sooritada eesti keele eksami tasemel B1. Selline kategooria tähendab lahtiseletatult keele valdamist tasemel, mis kindlustaks igapäevaelus vajaliku esmase toimetuleku.
Natalja Birsanova tunnistas, et kui tema ajalootunnis eesti keeles räägib, siis saavad ainult mõned üksikud lapsed temast aru. Tema ise valdab eesti keelt päris heal tasemel ja püüab alati osa võtta ka eesti keele kursustest.
Ajalooõpetaja sõnul mõtleb ta väga hoolikalt läbi iga lause ja fraasi, mille ta oma õpilastele eesti keeles edasi ütleb, et ennast hästi arusaadavaks teha. Paraku ei suuda õpilased teda jälgida, väsivad kuulamast ning hakkavad omavahel juttu ajama. Suur osa venekeelsetest noortest on häälestanud ennast sellele, et lahkuvad pärast kooli lõpetamist Eestist. Kaheteistkümnenda klassi juhatajana võib Birsanova kinnitada, et peaaegu kõik tema klassis õppivad noored plaanivad Eestist lahkuda. Kaugeltki kõik ei kavatse küll lõplikult ära minna, vaid loodetakse pääseda välisriikidesse tööle, et raha teenida.
Keelehuvi kõrgkooli pürgijatel
Kunstiõpetaja Irina Orlova lausus, et suurem on huvi eesti keelt õppida nendel vene noortel, kes tahavad jätkata õpinguid kõrgkoolis. Paljud soovivad õppida rohkem inglise keelt, sest näevad oma tulevikku mõnes välisriigis.
Mõistagi on üks välisriik sealsamas teisel pool Narva jõge asuv Venemaa. Õpetaja Birsanova sõnul sõitis möödunud aastal üks gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud noor Peterburi, et õppida ülikoolis kosmoseteadustega seotud erialal. Kui paljud neiud tahavad minna elama Tallinna ja loodavad seal leida endale eestlasest elukaaslase, siis poisid tahavad enamasti Eestist lahkuda. Mõned vene noormehed aga asuvad teenima Eesti kaitseväes, et sel moel eesti keel paremini selgeks saada.
Füüsikaõpetaja Natalja Lessina tunnistas, et talle on eesti keelega toime tulemine veel tõsiseks probleemiks. Samas avaldas ta arvamust, et kui riik soovib, et siinne venekeelne elanikkond paremini lõimuks ja vene õppekeelega koolid läheksid üle eestikeelsele õppele, tuleks esmalt luua põhjalik valmisolek vene õppekeelega koolide õpetajaid selles osas harida. Tema sõnul peaks vene koolide õpetajatele eesti keelt tasuta õpetatama, teisalt tuleks üle vaadata nende pedagoogide töökoormus, et eesti keele õppimine neile liiga keeruliseks ei kujuneks.
Enne kõnekeel, siis grammatika
Natalja Birsanova sõnul on Eestis elavate ja siinsesse ühiskonda integreeruda soovivate vene keelt kõnelejate eesti keele õppimine pikk protsess ning sellesse tuleks suhtuda rahulikult. Noori ja üldse venekeelset elanikkonda ei tohiks liigselt survestada.
Kõik vestlusringis osalenud kolm Narva õpetajat olid kindlalt seda meelt, et esimesel kuuel-seitsmel õppeaastal tuleks Eesti keele õpetamisel grammatika üldse kõrvale jätta ning õpetada lastele igapäevast kõnekeelt. Seda soovitavad ka need, kes venekeelsetes koolides lastele eesti keelt õpetavad. Nii julgevad vene lapsed ennast eesti keeles väljendama hakata ning sealt omakorda kasvab välja tõsisem huvi rääkida keelt ka grammatiliselt õigesti.
Natalja Birsanova kinnitusel on eestlased toredad ja sõbralikud inimesed ja talle meeldib Eestis elada.Narva õpetajad kinnitasid, et neil oli Põltsamaa ühisgümnaasiumi külastamisest väga palju kasu. Nad olid seisukohal, et ka teised koolid võiksid venekeelsete koolide õpetajaid ja õpilasi sagedamini külla kutsuda.
TOOMAS REINPÕLD
