Eesti Vabariigi 95. aastapäeva eel toimunud Jõgeva maavanema ja omavalitsuste liidu juhatuse esimehe vastuvõtul jagati tunnustust paljudele meie maakonna tublidele inimestele. Peale aumärkide, aukirjade ja muu said nad kingituseks raamatu “Jõgevamaa kihelkonnad”, mis valmis küll juba möödunud aasta lõpus, ent laiema publiku ette jõudis just kõnealusel pidulikul sündmusel.
Siinse kandi kihelkondlikku tausta tutvustav raamat valmis Jõgeva maavalitsuse ning sihtasutuse Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös ning raamatu sünnile kaasa aidanuid kogunes lõpuks päris rohkesti. Ettevõtmise eesmärk oligi saada üks kena meeneraamat, mida oleks hea kinkida oma maakonna tublidele inimestele ja maakonna külalistele ning kaasa võtta siis, kui maakonna esindus kaugemale külla läheb. Eelmiste sedasorti raamatute tiraažid olid ammu otsa saanud, seepärast oli hädasti uut trükist vaja.
Nagu raamatu kujundanud ja osaliselt ka toimetanud kunstnik Tiina Viirelaid märkis, on kihelkondade teemat tegelikult keeruline Jõgevamaaga seostada, sest tegemist pole ju ajaloolise maakonna, vaid nõukogude-aegse uusmoodustisega. Ka kogu Eesti kontekstis kaotasid kihelkonnad 20. sajandi alguse suurte muutuste tuules oma algse tähenduse ning muutusid suhteliselt abstraktseks mõisteks.
Raamatus “Jõgevamaa kihelkonnad” käsitletakse kihelkondi mitte niivõrd ajaloolisest vaatevinklist, kuivõrd paikkondliku identiteedi kandi pealt,” ütles Tiina Viirelaid ja lisas, et raamatut tehes oli teatud määral eeskujuks kümme aastat tagasi valminud raamat “Möödunud aegade lood. Jõgevamaa kihelkonnad XIX sajandil”. Ka see on tema kujundatud. Tõsi, toonase pehmekaanelise vihikuga võrreldes on uus trükis siiski tunduvalt soliidsem.
Kaheksa kihelkonda
Praeguse Jõgevamaa piiridesse mahuvad tervenisti või peaaegu tervenisti ära Laiuse, Palamuse ja Põltsamaa kihelkond ning päris suured tükid Kodavere, Kursi, Maarja-Magdaleena, Torma ja Äksi kihelkonnast. Lühiülevaadet iga kihelkonna majanduselust ja eluolust täiendavad rahvalaulukatked, legendid, kultuuriloos olulisemat rolli mänginud isikute lühitutvustused ning kohalike toitude retseptid. Sissejuhatavas osas on lahti seletatud ka kihelkonna mõiste, antud ülevaade Jõgevamaa loodusest ja pärandkultuurist, iseloomustatud eestlasi kui maarahvast ning käsitletud mõisate tähendust meie kultuurimaastikul.
Et eelkõige on tegemist siiski meeneraamatuga, on teksti osakaal selles suhteliselt väike (tekstid on osaliselt ka inglise keelde tõlgitud), seda rohkem on aga illustreerivat materjali, nagu fotod kirikutest ja mõisatest, rahvarõivaste ja vöökirjade näidised jne. Illustreerivat materjali saadi juurde näiteks Eesti Rahva Muuseumist ja Tartus tegutsevast rahvarõivaste valmistajate koolist, Rahvusarhiivist ja mujalt. Osa fotosid saadi tasuta, osa eest tuli maksta.
“Meil oli mitmeid vabatahtlikke abilisi, kes meid heast südamest ja tasuta aitasid,” ütles Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse turismikonsultant Anneli Villem. “Rutt Pirk tegi meile näiteks Kadrinas tegutsevas Lühikeste Meeste Kõrtsis kohalike toitude näidised valmis ning Hannes Soosaar pildistas need üles. Eriti tänulikud oleme aga nõu ja abi eest Tiina Viirelaiule, kes tegi lõpuks kaugelt rohkem kui kujundaja ülesanded nõudnud oleksid.”
Toob välja omapära
Tiina Viirelaidu ei seo Jõgevamaaga üksnes tööalased sidemed, vaid ta viibib siin tihti ka peresidemete tõttu: tema vanemad elavad nimelt Põltsamaal. Seega on see talle üpris tuttav piirkond.
“Jõgevamaa kihelkondade raamatut oli päris huvitav teha, sest pidin selle juures maakonna ajaloolisele taustale natuke teise pilguga vaatama,” ütles Tiina Viirelaid. “Tahtsime selles raamatus eelkõige välja tuua selle, mis Jõgevamaal tõeliselt väärtuslikku ja omapärast on.”
Kihelkondade raamatu trükkimiseks taotles Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus toetust Leader-meetmest. Raamatu koostamist toetasid maavalitsus ja omavalitsuste liit. Arendus- ja ettevõtluskeskuse konsultandi Kersti Kurvitsa sõnul trükiti kihelkondade raamatut 2200 eksemplari. Tiraažist on osa saanud maavalitsus, arendus- ja ettevõtluskeskus ja omavalitsused ning raamatut on jagatud ka koolidele, raamatukogudele, avatud noortekeskustele, muuseumidele ja külastuskeskustele.
Raamatu üks eksemplar täiendab aga Poola Riiklikus Etnograafiamuuseumis 24. veebruaril avatud näitust “Eestlaste rahvarõivas”. Palamusel tegutseva MTÜ Sokuturi esindus käis nimelt seoses Grundtvigi programmist rahastatava projektiga “Europe as moving cultures” Varssavis ning sattus kõnealuse näituse avamisele. Sokuturi esinduse juhil Valdi Reinasel juhtus raamat „Jõgevamaa kihelkonnad“ kaasas olema ja ta kinkis selle muuseumile.
“Et raamat haakus hästi vastavatud näitusega, pandi see kõigepealt sinna välja, hiljem lubati sellele leida koht muuseumi raamatukogus,” ütles Valdi Reinas.
Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja Mart Tooming avaldas arvamust, et kihelkondade raamat sai igati kena ja ajatu, st selline, mis muutuvas ajas oma väärtust ei kaota.
“Oleme väga tänulikud arendus- ja ettevõtluskeskuse tublidele töötajatele, kes raamatu valmis teha aitasid,” ütles Mart Tooming. “Et raamat on tehtud projektitoetuse abil ja mõeldud üksnes kinkimiseks, ei saa seda müüa. Kui aga raamatu praegune tiraaž otsa saab ja huvi trükise vastu säilinud on, siis pole võimatu, et raamatuid mingi muu raha eest juurde trükitakse ja müüki pannakse.”
Raamat “Jõgevamaa kihelkonnad”
Väljaandjad Jõgeva maavalitsus ning SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus
Toetajad: Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Leader-meede
96 lk
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas
Tiraaž 2200 eksemplari
i
RIINA MÄGI
