Jõgevamaa Noorte Kotkaste organisatsiooni korraldatud talvelaager peeti 22. – 24. veebruarini Laiusel. Pidupäevahõngulise laagri ööbimispaigaks ja õpiruumideks sai kohalik põhikool.
Laiuseväljal asub oletatavasti juba 14. sajandist pärit ordulinnus. Põhjasõja ajal aastal 1700 talvitas siin koos oma vägedega Karl XII. Kaugema aja sõjalistest mälestusmärkidest asub Laiuse voore lõunatipus, Laiuse aleviku lähedal Vilina külas Vilina linnamägi, millel asunud linnust kasutati 10. kuni 12. sajandil. Pole teada, kas siin on jageletud võõramaalastega või naabermaakonna meestele üle linnamüüri rusikat näidatud. Vastavaid andmeid ei õnnestunud leida, aga ju seal ikka mõni väiksem nagin toimus ja keegi sahmaka keeva vett krae vahele sai. Ei ehitatud linnuseid ju silmailuks. Niisiis, sõjaliselt võrdlemisi kuulus paik. Laiuse on kuulus ka kultuuriloos – kool on üks Eesti vanimaid ning raamatukogu suisa vanim vabariigis.
Laager algas nii, nagu ikka peab: kogunemine, majutamine, laagri avamine, uute liikmete vastuvõtt.
Alustati väikese suusamatkaga
Vanemad poisid suundusid Rootsi päritolu puusuuskadel metsa. Väga sobiv oli teha paikkonnas, kus Rootsi kuningas Karl XII oma sõjameestega askeldas, sama riigi suusavarustust kasutades väike matk.
Retke põhieesmärk oli jahinduse algteadmiste omandamine, loomade uurimine ja muu asjassepuutuv. Erilise boonusena said poisid näha ka pesuehtsat jahipidamist, sest samas metsatukas küttis salk jahimehi parajasti metssigu. Kui poisid parajasti lõunat sõid, kuuldus mootorsaani mürinat. Metsast ilmusid jahimehed ja jäid, püssid pihus, ootama: siga tuleb! Jäädi vakka, jahimehed passisid metsasihil. Kuid ei, siga otsustas liikuda teises suunas ning jahi finaal ehk looma tabamine jäi sel korral nägemata.
Küll said poisid juba koolimajas näha mitmete meie metsades elutsevate loomade nahku ja kuulda väga huvitavat loengut Eestimaa loomadest.
Eesmärgiks targemaks saada
Mitmesuguseid õppetunde ning tegevusi korraldati igale vanuserühmale küll ja veel: esmaabi andmine, söödavate seente, marjade ja taimede tundmine, ohutu liiklemine, riviõpe, üldfüüsiline trenn, sõjaväeliste auastmete tundmine, eri liiki käsitulirelvade tundmine jne. Päeva-, õigemini öökava sisaldas ka nõndanimetatud öökabet. Seal selgusid kaht liiki võitjad: need, kes võitsid kõige rohkem matše, ja need, kes võitsid endid kõige kiiremini magama.
Laiadel suuskadel liikus metsas vaid vanim vanuserühm, teised mõõtsid koolistaadionil ringe sportimiseks mõeldud suuskadega. Leidus suusaspordiga pidevalt tegelevaid poisse, leidus ka selliseid, kes tegid lumelaudadel liikumisega laagris elu esmatutvuse.
Teadmiste omandamise ja testide tegemise kõrval ei puudunud meelelahutuslik osa ehk õhtune disko. Peeti ka Laiuse rühma sünnipäeva. Rühma liikmed ja juhendaja võtsid vastu õnnitlusi ja pakkusid kõigile pidupäevalõunat. Mulle isiklikult seonduvad sünnipäevad alati väga kindlate väärtustega. Peab olema hiiglasuur kuhi kartulisalatit, sinna juurde viinereid ja loomulikult tort. Ei tulnud pettuda, täpselt nii oligi.
Laagri viimasel päeval tähistati pidulikult meie riigi iseseisvuspäeva. Hommikul mõõdeti Jõgeval 18 kraadi külma. Taevas oli selge ja pilvitu, ilm ilus. Kooli ees rivistusid noorkotkad ja kodutütred pidulikuks lipuheiskamiseks. Kui heisati lipp, kõlas kolmekordne “elagu!”.
i
GUNNAR VASEMÄGI
