Mis paneb 50-aastast meest alustama ettevõtlusega, kui ta võiks vabalt töötada mõnes firmas kõrgepalgalisel kohal ja üldse mitte suuri riske võtta? On see soov end proovile panna, oma seniseid kogemusi ära kasutada ja uuele tasemele rühkida? Ehk leiate Sulev Schasmini loost vastuse.
Erinevate organisatsioonide juhtimise ja saneerimisega tegelenud suure juhtimiskogemusega mees alustas finants- ja juriidilise nõustamise teenuse pakkumisega. Et võimalikud huvilised teda paremini üles leiaksid ja esmavajaliku info saaksid, tegi ta kodulehe, mis asub veebiaadressil www.tarkraha.ee.
Kui küsisin, kellele seda vaja on, siis vastas Sulev Schasmin, et seda soovitasid talle mõned sõbrad-tuttavad. “Mitte igal ettevõttel pole võimalik ja vajalik palgata täiskohaga finantsjuhti või juristi. Ometi tuleb ka keskmistel ja väikeettevõtetel ette olukordi, mil spetsialisti abi tarvis. Olen ise rohkem kui üks kord kogenud, kuidas ettevõte läbi paremini läbi mõeldud hinnastamise ja müügikorralduse, kontrollitud võlahalduse ja paremini analüüsitud finantseerimisotsuste nii häid tulemusi on saavutanud, mida varem ei osatud oodatagi. Asjade targalt tegemiseks pole vaja materiaalseid investeeringuid ja palju aega. Ma usun sellesse ideesse, muidu poleks ette võtnud. Aga uurige ja mõelge ise,” rääkis ta.
Juht ongi dirigent
Kuidas nii on võimalik, et inimene juhib panga harukontorit, siis läheb tööle ajalehte välja andvasse firmasse, seejärel riiklikku koolivõrku korraldama ja siis satub kütusefirmasse? Need on täiesti erinevad valdkonnad, kõike ei saa ju keegi osata.
“Muidugi ei suuda keegi kõike teada ja osata, ja polegi vaja. Igas vähegi suuremas ettevõttes on spetsialistid, kes teavad oma ülesannetes direktorist rohkem. Juhatus peab suutma spetsialistid koos töötama panna, siin on ehk kohane võrdlus dirigendiga. Mingil määral peab õppimisvõimet muidugi olema ja üldjoontes tuleb endale asjad selgeks teha küll – see aga ongi huvitav.
Sageli ei mõisteta, et juhi töö on omaette amet, samasugune nagu raamatupidajal, müürsepal või autojuhil. Kui kallurijuht külmutusmasina rooli istub või Kamazi Scania vastu vahetab, on see täiesti tavaline. Panga filiaali, maakonnalehte või kütusefirmat juhatades teeb inimene olulises osas üht ja sama tööd – juhi tööd,” rääkis Sulev Schasmin.
Ometi ei julge meie inimesed asju teistmoodi teha. Astutakse 20 aastat ikka üht ja sama sissetallatud rada ja kui keegi soovitab midagi muuta, siis on vastuseis füüsiliselt tajutav. Sulev Schasmini hinnangul sõltub palju eesmärkidest, ärimudelist ja visioonist. “Mõni teebki perefirma, mis võimaldaks palgatööd tegemata ära elada, ning see võib niimoodi tuksuda põlvest põlve – kohvikud ja poekesed näiteks. Samas on olemas ka selliseid valdkondi, kus kasumilävi on väga kõrgel ning ellujäämiseks pidev kasv ja suured mahud vajalikud. Sellisel juhul tuleb mingil hetkel võtta risk ning teha uued investeeringud. Mõnikord jääb lihtsalt riskivalmidusest puudu. Paraku on äris nii, et valest otsusest võib suur kahju tulla ning kõike ette planeerida ja kalkuleerida pole võimalik. Vahel pole kasv ja muutumine üldse eesmärgikski, vahel ei juleta ning mõnikord ei osata turul olevaid võimalusi näha või ära kasutada.”
Pangatöös on mees selliseid projekte näinud, milles kavandatav arenguhüpe oli liiga suur. “Kõige rohkem on kahju siis, kui kõik muu on õige, aga ajastus vale. Mõnel juhul ongi ettevõtja saanud õiget asja tehes tagasilöögi, jätab negatiivse kogemuse meelde, lahterdab ja salvestab kasutatud lahenduse vigaste hulka. Kui nii on mitu korda juhtunud, jäädaksegi ajapikku samu radu käima.
Mingil hetkel hakkab tunduma, et tead sellest ärist juba kõike ja see võibki nii olla – mäletan omast käest. Aga kui selline tunne juba kaua kestab, siis on aeg valdkonda vahetada või uusi inimesi kaasata. Kui majanduskeskkond või turg muutub, on tarvis uuele ringile minna, on tarvis kõrvalt nõu, mis aitaks unustatud vanu asju ning ka päris uusi ideid kasutusele võtta. Et suurelt on tarvis mõelda, kõlab kui klišee, kuid kõrgete eesmärkide puhul on lati kõrgele seadmine paratamatu,” teab ta.
Eestlased üritavad kõike ise teha
Paraku püüavad meie firmajuhid ikka kõike ise teha. Kolme mehe firmas võib juht kõike osata, aga juba suuremates äriühingutes on mõistlik ka keskastme juhte ning spetsialiste usaldada ning neile omas vastutusalas tegemise ja otsustamise rõõmu jätta.
“Ettevõttele mõjub üksjagu pärssivalt, kui iga väiksematki otsust käiakse juhatuse või omaniku juures tegemas ning nende äraolekul asjad seisavad. Olen selliseid mahatambitud egoga töötajaid üksjagu näinud, kes, kõrvad lontis, igas asjas ülaltpoolt juhendamist ootavad. Sama põhjuse teine tagajärg on, et juhil endal ei jää igapäevase sahmerdamise juures piisavalt tähelepanu nende asjade jaoks, mis ettevõttele määrava tähtsusega on. Ehk nagu üks mu endine kolleeg armastas öelda: lutikate jahiga tegeletakse innukalt, kuid elevantidele tähelepanu ei pöörata.”
Finantspoolelt toob Sulev Schasmin välja klassikalise käibevahendite kinniinvesteerimise. Ta peab tähtsaks sihipärast tööd krediidikõlbulikkuse kallal. “Vähe on ettevõtteid, kes suudavad arendusprojekte ise rahastada ja kes pankade või hankijate krediiti ei kasuta. See tähendab, et ettevõtte bilanss, struktuur ja ärimudel peavad olema arusaadavad ja finantsmaailmas (või suurte ettevõtete liigas) kehtivatele mängureeglitele vastama. Aeg-ajalt kohtab suhtumist, et olen ikka väga eriline ja küll ma ikka ise tean, mis ma teen. Muidugi võib teada küll, aga ega finantsinstitutsioonid end ikka väga ei painuta. Või kui, siis mõned üksikud ja kõrge hinna eest. See tähendab, et muist vajalikku raha jääb kaasamata ja ettevõtte arenguvõimalused realiseerimata.”
Suur mure on meie ettevõtjate jaoks ka noorte andekate juhtide puudus. Hiljuti kurtis Hans H. Luik ühel seminaril, et peatoimetajate konkursse võib küll korraldada, aga keegi ei võta vastutust. Ühelt poolt pole noori peale tulemas, aga teisalt ei taha ka vanad veel loobuda.
“Uus iseseisvusaeg ja ettevõttedki alles noored. Kui äri ise ka väikesevõitu, siis ei raatsita – ja sageli põhjusega – professionaalset juhti palgata. Oma ettevõte on nagu oma laps ja mine tea, kui lojaalne see palgaline juht on. Pealegi on 15- 20 aastat omanikuna-juhina tegutsenud inimese enesehinnang enamasti kõrge. Ülikoolidest tuleb paberitega ärijuhte peale palju, kuid andekad kuidagi eraldi markeeritud ei ole.
Tulevase tegevjuhi edukus on suuresti kinni raskesti mõõdetavates isiksuseomadustes. Väga noorte juhtide aeg on vist ka juba möödas, tänapäeval on tarvis tööprotsessi käigus ja läbi tulemuste end tõestada ning see võtab aega. Seepärast julgustaksin Eesti ettevõtte omanikku: kui asjad lähevad hästi ja endale meeldib – jätka edaspidigi ise. Aga kui tekib tunne, et hakkab ammenduma või tulemused kehvemaks läinud või koguni tagasiminek tekkinud – siis tasuks küll juht palgata.”
Sulev Schasmin usub, et leidub eestlasi, kes suudaksid Estonian Airi juhtida. Kogu juhtimise teema on tema kinnitusel vahel üle tähtsustatud ja üles puhutud.
Aeg edasi minna
Uurisin, kas see oli juhus, et just sel ajal, kui Sulev Schasmin oli Olerexi finantsjuht, ehitati Põltsamaale ja Jõgevale uued tanklad. “On jah juhus, kokkulangevus, kumbki neist teenindusjaamadest pole mingi ekstra otsus, aastatel 2007 – 2012 ehitati, osteti või renoveeriti põhjalikult paarkümmend tanklat ning need oleks tulnud ehitada niikuinii,” nentis ta.
Olerexist lahkumist põhjendas Schasmin erinevate nägemustega ettevõtte tulevikust. “Mul sai selles ettevõttes viis aastat täis, seepärast tundus ka selles mõttes paras aeg olevat.”
Tööasjad ja projektid pole elus sugugi kõik, kuidagi tuleb ka stressi maandada. Selleks on Sulev Schasminil tore hobi, nimelt käib ta surfamas. “See on mu suurim sportlik kirg praegu. Purjelauaga saab näiteks ka Kuremaa järvel surfata – kuigi on ka paremaid kohti. Proovisin kunagi paarkümmend aastat tagasi sõbraga koos purjelauda – pooletunnise siplemise ja suplemisega laua peal ja ümber see tookord piirdus. Aga mind jäi see asi kummitama, et miks nii – see peab ju ometi võimalik olema. Siis nägin kord AK spordiuudistes ülekannet Aegna maratonist, kus võistlejad soodsa tuulega mootorpaadi kombel glisseerisid. See tundus imetlusväärne ning jäi meelde. Kui endine kolleeg Kalle Talumets mulle ükskord tema jaoks ammendunud algaja lauda müüa pakkus, siis ma kaua ei mõelnud. Omal käel õppides ja katsetades hakkasin kolmandal-neljandal päeval laual püsima ning nädala pärast kolisin varustusega Aidu järvelt Kuremaale. Ühe suvega õppisin enam-vähem sõitma.
Järgmisel aastal ostsin juba esimese päris laua ja taglase. Kui järele mõelda, siis surf on lihtsam ja kiiremini omandatav kui näiteks korvpall.”
Toimiva kasutatud varustusekomplekti saab jalgratta hinnaga kätte. Aga tuule järele peab sõitma küll.
“Kuremaal puhub seda harva piisavalt ja see on ebaühtlane, Saadjärvel on juba parem, kuid jääb valdavate läänetuultega voore varju. Enamasti tulebki Saadjärvel käia. Põhjarannikule on autoga oma poolteist tundi sõitu ning sinna sageli ei jõua. Viimastel aastatel olen käinud talvel Punasel merel sõitmas. On üks mulle sobiv koht, kus on parasjagu tuult, normaalne hotell ja surfikeskus kõrval.”
Sulev Schasmini elukäik
*Sündis 1962. aasta 17. juunil Jõgeval
*Lõpetas 1980. aastal Nõo keskkooli
*1985. aastal sai Tallinna Tehnikaülikoolist elektriinseneri diplomi
*2006. aastal omandas Tartu Ülikoolis ärijuhtimises magistrikraadi
*Töötas 1987 – 1991 Jõgeva autobaasis programmeerija ja IT-juhina
*1991 – 2001 Tartu Kommertspanga Põltsamaa, Jõgeva ja Tartu filiaalis, Ühispanga Jõgeva filiaalis
*2001-2004 ASi Seitung juhataja
*2001 – 2006 haridusministeeriumi koolivõrgu büroo Kesk-Eesti piirkonna peadirektor
*2006-2007 Marfin Pank, Tartu harukontori juhataja
*2007 – 2012 Olerexi finantsjuht
*Abielus, perekonnas neli täiskasvanud last
i
HELVE LAASIK
