Paar nädalat tagasi lahvatas spordimaailmas skandaal, et 2020. aasta suveolümpiamängudel ei ole maadlus enam esindatud. Jõgevamaa maadlustreenerid ja teised ala asjatundjad leiavad siiski, et otsus pole veel lõplik ning usutakse vähemalt kahe maadlusala olümpiakavva jätmist ka edaspidi.
Eelmisel aastal Londoni olümpial kreeka-rooma maadlusturniiril kohtunikuks olnud Peep Arold on praegu veel optimistlik ning arvab, et ohu märgid maadluse olümpialt kadumiseks on olemas, kuid otsus tehakse ikkagi alles sügisel. Miks asi üldse nii kaugele läks, et maadlust olümpialt välja tahetakse pressida, selle põhjuseks on Aroldi arvates FILA tegemata töö. “Teised alaliidud, kes olümpiale kohta soovivad, on selle nimel kõvasti tööd teinud, kuid maadluse populariseerimiseks pole paraku vaeva nähtud,” rääkis maadluskohtunik.
Samas sõnas Arold, et rahvusvahelise maadlusliidu eesotsas on käesolevast aastast uus president Nenad Lalovic ning föderatsiooni toetab ka maailma maadluse suurkuju Aleksandr Karelin. Nemad võitlevad kindlasti maadluse olümpiale jäämise eest. Ka Eesti maadlusliit ja maadlusega seotud inimesed proovivad igati toeks olla. “Rahvusvaheline suhtlus toimub pidevalt ning teema on igal pool väga palju kõlapinda leidnud,” kinnitas Arold.
Maadlust on ka varem olümpialt välja jätta tahetud
Põltsamaa maadlusklubi Nipi treener Arved Külanurm ei ole seda meelt, et maadluse kõik kolm ala olümpialt välja jäetakse. “Seda pole veel lõplikult otsustatud. Ma arvan, et äärmisel juhul kaob olümpialt vaid kreeka-rooma maadlus,” lisas Külanurm, kes selgitas, et vahel peetakse kreeka-rooma maadlust ekslikult olümpia üheks alustalaks.
“Antiikolümpial ei olnudki kreeka-rooma maadlust, vaid oli vabamaadlus. Kreeka-rooma maadlus tekkis 1870. aastatel Prantsusmaal ning seda kutsutigi alguses prantsuse maadluseks,” valgustas maadluse ajalugu Külanurm.
Maadluse olümpialt välja nügimine on aga ka varem päevakorras olnud. Külanurm kinnitas, et 2000. aastal sooviti samuti olümpial maadlusest loobuda. “Siis olid välja kukkumise äärel viievõistlus, kümnevõistlus, tõstmine ning maadlus. Kuid toona jõuti kokkuleppele, et vaba- ja kreeka-rooma maadlusele liideti naistemaadlus ning tõstmises hakkasid võistlema ka naised,” meenutas ta.
Sõnaõigus ka 2020. aasta olümpialinnal
Põhjus, miks maadlust enam 2020. aasta olümpiakavas näha ei soovita, peitub Külanurme arvates ikkagi ennekõike rahas: “Olümpial müüb reklaam ja reklaami peavad inimesed vaatama. Igavaid alasid keegi ei vaata ning seetõttu ei saada sealt ka reklaamirahasid.” Külanurm nentis, et kreeka-rooma maadlus on kahjuks reeglitega nii ära nüsitud, et seda pole enam huvitav vaadata. “Mehed pusivad matil kuus minutit ära ja võitjat ei selgugi. Siis hakkavad kohtunikud otsustama ning pea iga nende otsus veel vaidlustatakse,” rääkis maadlustreener, kes usub, et kõik maadlusalad ikkagi olümpialt ära ei kao, kuid tema meelest pole kreeka-rooma maadluse olümpialt kõrvale jäämine suur kaotus.
Peep Arold on Arved Külanurmega nõus, et maadlust pole teleri vahendusel huvitav jälgida. “Eks nüüd tuleb hakata reeglites sisse viima muudatusi, mis ala atraktiivsemaks muudaks,” märkis ta.
Arold ei olnud aga Põltsamaa treeneriga ühel nõul selles osas, et kreeka-rooma maadluse välja jäämine suur kaotus poleks. Eestil on olümpial kreeka-rooma maadluses pikk ning edukas ajalugu. “Ma ei räägi seda pelgalt kõige hilisema emotsiooni, Heiki Nabi olümpiahõbeda põhjal,” kinnitas Arold, kuid möönis samas, et kindlasti on lõplik sõna öelda ka 2020. aasta olümpialinnal.
“Praegu on kolmest kandidaatlinnast kaks väga tugeva maadlusetaustaga. Istanbul ning Tokyo seisavad kindlasti selle eest, et maadlus ka nende korraldataval olümpial esindatud oleks. Kolmas linn, kes kandideerib 2020. aasta olümpialinnaks, on aga Madrid ning Hispaanial pole paraku eriti tugevat maadlustraditsiooni,” nentis Arold.
EILI ARULA
