Üleeilsel sõbrapäeval oli Jõgeva kultuurikeskus täis tantsusõpru. 14 tantsutrupi ja rohke publiku osavõtul sai teoks festivali Koolitants tänavune maakonnavoor. Missugused tantsud sellelt edasi piirkondlikule tantsupäevale pääsevad, selgub 25. veebruaril.
22 maakonnavoorus osalenud tantsu kanti seekord ette ilma vaheajata. Tantsijad, kostüümid, žanrid, stiilid ja meeleolud vaheldusid laval sellise tempoga, et publiku vastuvõtuvõimele näis mingil hetkel piir ette tulevat. Tõsi, see tunne tuli peale trafaretsemate ja vähem säravate etteastete ajal. Ent siis tuli ju peatselt jälle mõni „pärl“, mis vaatamisväsimuse minema pühkis. Adavere põhikooli tüdrukute tantsu „Ujurikkujad“ vaadates sai näiteks vaat et niisama palju nalja kui „Tujurikkuja“ sketše jälgides. Lausa hämmastav, kui vaimuka stoori ja leidlike liikumisjoonistega tantsu saab kokku panna lihtsaid ujumisrõngaid abiks võttes!
“Ujurikkujad” oli juhendaja Terje Õunapuu ja tantsijate ühislooming. Kõige sagedamini korduv autorinimi eelvooru kavas oligi “tantsijad ja juhendaja(d)”. Umbes niisama palju kordus Jõgeva muusikakooli huviõppeosakonna tantsuõpetaja Ruben Roosi nimi. Temagi omanäoline käekiri on Koolitantsu Jõgevamaa eelvoorus juba mitmel aastal tähelepanu äratanud. Nii ka tänavu. Ühe kahest eripreemiast andiski žürii üleeile Ruben Roosile, teise pälvis JJ-Streeti tantsukooli Jõgeva treener Kairi Jerlov, kelle loomingust sai üleeile näha “üllatustega” lennureisi kujutavat tantsu “Kinnitage turvavööd”.
Tantsijaid hindab tänavu kõigis eelvoorudes, piirkondlikel tantsupäevadel ja lõppkontserdil üks ja sama kolmeliikmeline žürii, millesse kuuluvad tantsukooli Semiir looja ja treener Semy kodanikunimega Sergei Morgun, tantsuteatris Tee Kuubis koreograafi, tantsuõpetaja, lavastaja ja tantsijana tegutsev Madli Teller ning aastaid showtantsu ja hip hop’i treenerina ning praegu MyFitness spordiklubide peatreenerina töötav Eva Ottas.
Positiivsed üllatused
“Täna nähtuga võib üldjoontes rahule jääda,” ütles Sergei Morgun. “Nii mõnegi trupi puhul üllatas positiivselt nende tehniline tase. Oli toredaid lavastuslikke leide, oli ka algajate natuke kobavaid etteasteid, ent niimoodi on ka tugevad tegijad kunagi alustanud.”
“Ehkki olen ise mitme Jõgeva muusikakooli huviõppeosakonna rühmaga juhendajana kokku puutunud, suutsid nemadki mind tükati positiivselt üllatada,” ütles Madli Teller. Eva Ottas lisas, et teda üllatasid positiivselt Põltsamaa tantsurühma Zipelgad poisid.
“Kui pahatihti näevad poisid laval välja kui karud, kes on väevõimuga tantsima pandud, siis Põltsamaa poiste puhul see minu meelest nii polnud,” ütles ta.
Sergei Morgunil oli selles küsimuses siiski eriarvamus: tema nägi laval just nimelt “eesti karusid” — nii emotsiooni kui ka liikumise mõttes. Aga Eesti-teemaliste tantsude hulka nende etteaste ju liigitatud oligi…
Küsimusele, kas enamiku teiste maakondade tantsupildist ülevaadet omades on võimalik ka midagi Jõgevamaale eriomast välja tuua, vastasid Eva, Madli ja Sergei kui ühest suust, et seda nad küll teha ei saa.
“Me võime öelda, et Ida-Virumaal on tantsijad natuke tugevamini meigitud ja naeratavad sagedamini, aga muus mõttes ei saa küll mingeid maakondlikke üldistusi teha,” ütles Madli Teller. “On väga palju võrdseid truppe ja tantse, kelle ja mille hulgast edasipääsejaid valides peame võrdselt kaitsma kõigi maakondade huve.”
Töö peaks jätkuma
Võimalus vaadata ära kõik eelvoorud ning näha ka seda, mis sõelale jäänud tantsudest piirkondlike tantsupäevade ja lõppkontserdi ajaks saab, on kõigile žüriiliikmetele esmakordne ja huvitav kogemus.
“Me eeldame, et edasi pääsevate tantsudega tehakse enne järgmist etappi veel kõvasti tööd — kas siis enda mõistusest või meie poolt juhendajale antud tagasisidest lähtudes,” ütles Madli Teller. “Iseasi, kui tegemist on nii ideaalselt õnnestunud tantsuga, mida täiustada enam ei annagi. Aga seda tuleb harva ette.”
Koolitants on noorte hulgas popp ja publikupuudust maakondlikul tantsupäeval tavaliselt pole. Polnud ka seekord.
“Minule meeldisid kõige rohkem Jõgeva truppide, eriti Monte tantsud. Ja Ruben Roos on tantsuloojana väga hea. Veel meeldis mulle JJ-Street’i Lendurite tants “Kinnitage turvavööd”. Ka Põltsamaa rühmad jätsid hea mulje,” ütles Jõgeva ühisgümnaasiumi õpilane Mirjam Võsaste. „Kahju oli mul ainult sellest, et ma ise lavale ei pääsenud. Kaheksal varasemal Koolitantsu hooajal olin ise osalejate hulgas, nüüd läks meie tantsurühma juhendaja aga Tallinna ja pean leppima pealtvaataja rolliga.”
“Mulle meeldis Põltsamaa Zipelgate tants. See on üldse vahva, et põhiliselt rahvatantsuga tegelevad rühmad ka teistsugust tantsustiili harrastavad ja Koolitantsule välja tulevad,” ütles Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis õppiv Jõgeva neiu Aana-Liisa Kaste. “Selline teistmoodi tantsimine arendab omavahelist koostööd ja kasvatab usaldust üksteise vastu.”
“Ka mulle meeldis Zipelgate tants ja mitu Jõgeva rühmade tantsu,” lisas Anna Katt Jõgeva gümnaasiumist.
Kui tavaliselt on Jõgevamaa olnud üks esimesi maakondi, kus Koolitantsu eelvoor toimub, siis sel hooajal olime ühed viimased. Tänu sellele said meie tantsijad oma etteasteid natuke kauem lihvida ning tänu sellele jääb neil lühemaks ka ootusärev “praadimisaeg”, sest maakondlikud eelvoorud saavad homsega otsa ning kaheksa päeva pärast seda, 25. veebruaril avalikustatakse piirkonnavoorudesse edasi pääsenud tantsud. Meie maakonna paremad on uuesti võistlustules 22. märtsil Jõhvi kontserdimajas toimuval piirkondlikul tantsupäeval.
Sel aastal selgitatakse TV3 Seitsmeste Uudist abiga välja ka Koolitantsu rahva lemmik. Nimetatud kanali kaamerad salvestavad kõik eelvoorude tantsud ning igal eelvoorude nädalavahetusel esitatud tantsudest pannakse telemeeskonna valikul üles kümme etteastet. Oma lemmikule saab Seitsmeste Uudiste Facebook’i lehel häält anda kuni esimese piirkondliku vooruni. Iga hääletuse kaks paremat lähevad piirkondlike voorude ajal toimuvale lõpphääletusele ja võitja selgub Koolitantsu finaaliks, mis leiab aset 6. ja 7. aprillil Tallinnas Salme kultuurikeskuses.
i
RIINA MÄGI
