Täna õhtul koguneb Jõgeva kultuurikeskusse üks väga suur pere: folklooriselts Jõgevahe Pere ootab tagasi koju oma tantsurühmade ja muusikakollektiivide endisi liikmeid, et pidada koos seltsi 25. sünnipäeva. Jõgevahe Pere sünniaeg oli ühtaegu ärev ja helge, vahest ehk isegi helgeim aeg Eesti lähiajaloos.
Jõgevahe Pere “ajaarvamise” alguspunktiks on 17. veebruar 1988. Sel päeval sai Jõgeva kultuurikeskuses (tollase nimega kultuurimajas) teoks rahvarohke talutareõhtu, mida juhtis sümboolne talupere — Jõgevahe pere eesotsas pereema Airi Rütteriga, kes oli siis veel Jõgeva KEKi ehk kolhooside ehituskontori kultuurijuht.
“Käisin tollal rahvatantsujuhtide kaugõppekoolis. Kristjan Torop õpetas seal folkloori ning temast sai minu suur iidol,” meenutas Airi Rütter. “Tema poolt sisse süstitud folkloorivaimustuse pinnalt tekkis mul soov uurida Jõgeva kandi pärimuslikku tausta. Jõgevast oli ju kogu aeg räägitud kui tühjale kohale tekkinud asulast. Samas on öeldud, et asula tekkis talupõldudele. Järelikult pidid siin olema talud ja taludes inimesed, kellel olid oma keelepruuk, laulud, tantsud, kombed ja elulaad.”
Et nende kohta rohkem teada saada, võttis Airi Rütter koos rühma mõttekaaslastega, kelle hulgas olid põhiliselt tollase Jõgeva kultuurimaja töötajad eesotsas direktori Madis Kaardega, aga ka Jõgeva EPT klubi juhataja Diana Kadaja, Jõgeva aleviku klubi juhataja Taivo Kleinert ja teised, ette käigu Tartus asuvasse Eesti Kirjandusmuuseumi. Igaüks otsis materjali mingi teema kohta ning saadud saak oli päris kopsakas. Esimene “kakk”, mis sellest “viljast” valmis “küpsetati”, oli eelpool mainitud talutareõhtu. Õhtut juhtinud pere pandigi kokku folkloorimeelsetest kultuuritöötajatest ning Jõgevahe nime sai see Jõgeva arvatava kunagise nimekuju järgi.
Miitingu asemel folklooriõhtu
“Eestis olid tollal üsna ärevad ajad. Tartuski tegutses MRP-AEG ning toimusid miitingud ja kõnekoosolekud. Leidsime, et ka Jõgeval võiks midagi ajastu vaimule vastavat sündida, ent poliitilise meeleavalduse asemel otsustasime teha talutareõhtu, millel lehviks tõeline eesti vaim,” ütles Airi Rütter.
Kultuurimaja fuajee kujundati talu tagakambriks, suur saal rehetoaks. Inimesed tõid nende sisustamiseks kohale vanaaegseid linikuid ja kaltsuvaipu, tööriistu ja mööbliesemeid. Rahvarõivais pidulisi, kellest paljudel ka pillid kaasas, tuli kokku kogu maakonnast, kaugematest külalistest olid kohal ansambel Kukerpillid, folklorist Mikk Sarv ning Ülo Luht koos Kuljuse tantsijatega. Et kultuurimaja saali olid toodud õled, tõusis tolm tantsides taevani ja jalad kippusid libisema, ent peo hoogu see ei vähendanud.
Samast vaimsusest ja vaimustusest kantuna said teoks ka lihavõttekombestikku tutvustav jürikuu klunkar ja Vaiga jaskari nime kandev esimene Põhja-Tartumaa folklooripäev. Klunkar ja jaskar on Jõgeva kandis levinud vasted sõnale “simman“.
“Olime muu hulgas uhked selle üle, et saime ise kõigega hakkama,” meenutas Airi Rütter. “Varem oli kultuuritöötajal ju suuremate ürituste puhul olnud kõrval ikka mõni „tark ja tähtis” nõuandja, näiteks rajooni täitevkomitee kultuuriosakonnast. Nüüd oli äkki võimalus ja tahtmine kõike ise teha. Oma pikast kultuuritöö praktikast mäletangi aastaid 1987-1992 mingi eriliselt helge, vabaduse ja vaimustuse ajana.”
Jõgevahe pere kooskäimistele ja ühisettevõtmistele hakkas elu siiski 1988. aasta sügisel teatud piire seadma: igaühel olid ju ka omad tegemised, mis aega võtsid. Jõgevahe pere toredat nime, kogutud folkloorset materjali ja tekkinud häid ideid ei saanud lasta aga raisku minna ning nii tekkiski kultuurimajja äsja loodud segarahvatantsurühma ja laste folkloorirühma baasil folklooriselts Jõgevahe Pere. Ka Airi Rütter oli selleks ajaks kultuurimaja kunstilise juhi kohale asunud.
Uus pere hakkas kiiresti kasvama: 1989. aastal tekkis selle juurde naisrühm. Seejärel andis Asta Paeveer Airi Rütteri hoole alla eakate segakoori Tungal ja Linda Laur oma tantsumemmed. 1997. aastal loodi Jõgevahe Pere juurde kapell. 1999. aastast tegutseb folklooriselts mittetulundusühinguna.
Folkloorne ja lavatants
“Esimesel viiel aastal põhines meie tegevus puhtalt folklooril,” sõnas Airi Rütter. “Meie headeks nõuandjateks olid Kristjan Torop, muusika ja laulu alal Ingrid Rüütel. Püüdsime oma tantsijaid tollal ka laulma panna ja see tuli päris hästi välja.”
Järgmisel “viisaastakul” liikusid Jõgevahe Pere tantsukollektiivid siiski üha enam tänapäevase lavatantsu suunas, sest peale Kristjan Toropi oli Airi Rütteril teisigi iidoleid nagu Mait Agu ja Maie Orav. Viimane on eriline meister folkloorse ainese pinnalt häid lavatantse looma.
“Praegu ongi esiplaanil lavatants ning ehedat folkloori on meie hea kehakooliga ja kõva drilli saanud tantsijatel juba raske esitada: nad pole selleks enam piisavalt vabad ja vahetud,” tunnistas Airi Rütter. “Samas tunnevad nad ka folkloorset tantsu ning see aitab neil lavatantsu paremini lahti mõtestada.”
Kui Jõgevahe Pere omaaegsetes folkloorikavades oli suur osakaal lauldud ja räägitud sõnal, siis viimase aja tantsupõimikud “Naise lugu” (see oli naiste tantsupeo nn reklaamkava) ja “Minu Eestimaa elab minus”, millega mitmel pool esinemas on käidud, on saanud kõnekad ka sõnadeta. Järelikult oskavad tantsijad oma mõtteid ja tundeid tantsukeeles piisavalt hästi väljendada.
Aja jooksul on Jõgevahe Pere koosseis mõnevõrra muutunud: lasterühm, laulumemmed ja segarühm lõpetasid tegevuse juba tükk aega tagasi. Airi Rütter tunnistas, et segarühma jaoks ei jätkunud tal endal lihtsalt jõudu. Naisrühmaga on kergem hakkama saada, sest naised on kohusetundlikumad ja distsiplineeritumad.
“Usun, et kui ma poleks segarühmast loobunud, siis poleks naisrühm jõudnud oma praegusele tasemele,” ütles Airi Rütter.
Aga naisrühma (või õigemini naisrühmade, sest naisi käib tantsimas kahe rühma jagu) tase on selline, et mõnigi Eesti tuntud tantsujuht on uut tantsu looma asudes pidanud esitajana silmas just Jõgevahe Pere naisi. Möödunud aasta novembris Tallinnas toimunud uute tantsude konkursil esitasid Jõgeva tantsunaised Ülle Feršeli tantsu “Põlvest põlve”, mis sai naistetantsude hulgas kolmanda koha ning valiti ka 2014. aasta tantsupeo kavva.
2008. aastast alates tegutseb Jõgevahe Pere juures neidude rühm, milles tantsivad enamasti varem Jõgeva muusikakooli huviõppeosakonna tantsutruppides tantsinud hea kehakooliga tüdrukud, keda juhendab Marika Järvet. Alustati kaheksa-üheksakesi, nüüd on rühm kahekümneliikmeliseks paisunud. Ka rahvaliku muusika ansamblil Tempora Mores on uus noor koosseis.
“Kui jaanuari lõpus Riiast Läti Eesti seltsi 105. sünnipäeva tähistamiselt tagasi kodu poole sõitsime, siis ütlesingi bussis esinemisreisist kokkuvõtet tehes, et meil on toimunud justkui märkamatu teatepulga noortele üleandmine, ent sellele vaatamata oleme endiselt nagu üks pere,” ütles Airi Rütter. “Tõeline pere oleme ka selles mõttes, et meie kollektiivides on teinud ja teeb praegugi kaasa rohkesti emade-tütarde ja õdede-vendade paare. Niglaste perest on Jõgevahe Perega seotud olnud kõik viis liiget ning mu enda suurest Rütterite-Ilveste-Kaabelite hõimkonnast tervelt 11 inimest.”
Võtsid Lenini maha
Jõgevahe Pere omaaegsed asutajad olid rohkem korraldajad kui ise esinejad. “Korraldajageenid” on oma “esivanematelt” pärinud ka pere praegused liikmed.
“Meie kollektiivides on tõepoolest palju algatusvõimelisi ja heade ideedega inimesi, kaasa arvatud fenomenaalne raamatupidaja Kersti Vadi. Nii et me saame hakkama mistahes folkloorisündmuse korraldamisega,” kinnitas Airi Rütter.
Nii ongi Jõgevahe Pere eestvõttel ja heade sõprade taganttõukamisel teoks saanud seitse Vaiga jaskarit, kaks naistetantsu festivali ja üleriigilist naisrühmade võistutantsimist, ülemaailmsete ESTO päevade rahvapidu-simman Riia vabaõhumuuseumis ja paljud muud üritused kuni esimese Eesti Naiste Tantsupeoni välja. Ent Jõgevahe Pere naisi jätkub ka muudele üritustele: nad on olnud aktiivsed osalised Kuremaal toimunud naistepäeva suusasõitudel, Kalevipoja uisumaratonidel, Jõgeva jääpurikafestivalidel ja isegi linnapäevade dresiinirallil.
Jõgevahe Pere kolm meeliskohta on Kassinurme mäed, Laiuse lossivaremed ja Põltsamaa Sõpruse park, kuhu nad on istutanud ka oma puu. Pargi rajaja Ants Paju oli Jõgevahe Pere suur austaja. Ka president Arnold Rüütel on Jõgevahe rahvast alati lugu pidanud. Naiste tantsupeo ettevalmistamisel tekkisid neil head sidemed ka praeguse presidendi abikaasa Evelin Ilvesega. Maavanem Viktor Svjatõšev on aga folklooriseltsi rahvale mitmel puhul abiks olnud.
23. märtsil tuleb Jõgevahe Pere kutsel kokku naisrühmade üle-eestiline ümarlaud, millel otsustatakse, kas luua Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juurde naistetantsu alaliit ning kas korraldada 2016. aastal teine Eesti Naiste Tantsupidu. Jõgeva kultuurikeskuses toimuvale ümarlauale järgneb naisrühmade galaetendus “Siitnurgast ja sealtnurgast Kesk-Eestisse kokku”. Ümarlaud ja galaõhtu jätkavad tänase vilistlasõhtuga algavat Jõgevahe Pere juubelisündmuste jada, mis kulmineerub 13. juulil toimuva öötantsupeoga. Viimase korraldab Jõgevahe Pere koos Laiuse naisrühmaga Meie Mari ja Põltsamaa naisrühmaga Uhka, kellel samuti tänavu juubel.
Lõpetuseks üks lõbus lugu möödanikust. Millalgi pöördelistel aegadel pidid Jõgevahe Pere taidlejad esinema Jõgevale saabunud väliseestlaste delegatsioonile. Et kultuurimaja saal oli millegi muuga hõivatud, pidi kontsert aset leidma kommunistliku partei rajoonikomitee (see organ funktsioneeris siis veel) hoone saalis, mis nüüdseks ümber ehitatud SEB Panga kontoriks. Saali seinal rippus paraku Lenini pilt, mida nähes oleksid väliseestlased tõenäoliselt juba uksel kannapöörde teinud ja Jõgevalt lahkunud.
“Võtsime Jõgevahe Pere lasterühmade kantseldamisel abiks olnud Sirje Sarapuuga kätte ja tõstsime Lenini pildi lihtsalt seinalt maha ja panime ära. Mõtlesime, et eks pärast riputata pilt tagasi, aga selgus, et Leninist ei tundnud isegi selles majas siis enam keegi puudust,” meenutas Airi Rütter.
Naljaga pooleks võib öelda, et Jõgevahe Perel oli oluline roll Jõgeva linna vabastamisel Leninist. Ja küllap ka tema ideedest.
Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva eel võtab Airi Rütter president Toomas Hendrik Ilveselt vastu Valgetähe V klassi teenetemärgi.
FOLKLOORISELTS JÕGEVAHE PERE
· Sai1988. a alguse Jõgeva kultuuritöötajate ühendusest ning kasvas peatselt üle Airi Rütteri
juhendatavate taidluskollektiivide ühenduseks
· 1999. aastast tegutseb mittetulundusühinguna
i
-
Praegu kuuluvad seltsi koosseisu kaks naisrühma (juh Airi Rütter), neidude rühm (Marika Järvet), seenioride rühm (Maimu Karv) ja rahvaliku muusika ansambel Tempora Mores
-
Seltsil on 60 tegevliiget ja viieliikmeline juhatus, mille esimees Airi Rütter on üksiti seltsi kunstiline juht
-
Jõgevahe Pere on seitsmel korral korraldanud Põhja-Tartumaa folklooripidu Vaiga Jaskar, kahel korral üle-eestilist naistetantsu festivali ja naisrühmade võistutantsimist (2007 ja 2012), ühel korral uute naistetantsude konkurssi (2010) ja Eesti Naiste Tantsupidu (2011) ning paljusid muid sündmusi
-
Jõgevahe Peret seovad koostöösidemed Austraalia Eesti Seltsi ja Läti Eesti Seltsiga
-
Jõgevahe Pere esindajad on 29 korral esinenud Eestist väljaspool toimuvatel folkloorifestivalidel ja muudel sündmustel
-
Jõgevahe Pere rühmad on kaasa teinud rahvusvahelistel folkloorifestivalidel Baltica, 1994., 1999., 2004. ja 2009. aasta tantsupeol ning kolmel Soome ja Eesti ühistantsupeol (2000, 2005 ja 2012)
-
2002 pälvis selts Eesti Folkloorinõukogu CIOFF Estonia tunnustuskirja
-
2004 omistati seltsi naisrühmale ja ansamblile Tempora Mores folkloori esituse alal I kategooria ning naisrühmale lavatantsu alal kõrgeim kategooria
-
2004 võitsid naisrühm ja ansambel Tempora Mores Kristjan Toropi tantsude võistutantsimisel peapreemia
-
2006 tuli naisrühm Maie Orava tantsude võistutantsimisel kolmandaks, 2008 teiseks
-
2005 ja 2010 võitis naisrühm üleriigilise naisrühmade võistutantsimise
-
2007. aasta Jõgevamaa Kultuuripärliks tunnistati Jõgevahe Pere, 2011. aasta Jõgevamaa Kultuuripärliks Airi Rütter
RIINA MÄGI
