Mustvee kultuurikeskuse keldrikorrusel tegutsev noortekeskus on noortele oluline ja armastatud koht. Siin saavad kahest erinevast rahvusest noored üksteisega lähedasemaks. Nad tunnevad ennast ühiskonna täisväärtuslike liikmetena ning oma kogukonna elu kujundajatena.
Kui noortekeskus paari aasta eest avati, olid külastajateks enamasti eesti noored, eelmisel aastal toimus aga selles osas märgatav muutus. “80 protsenti külastajatest on Vene gümnaasiumi õpilased vanuses 7-17 aastat,” ütles Mustvee kultuurikeskuse kultuuri- ja noorsootöö spetsialist Tiia Tarto. Tavaliselt käib siit päeva jooksul läbi kümmekond noort. Tiia meenutas, et mullu, kui siia saadi Xbox mäng, külastajate arv neljakordistus, sest loomulikult levisid jutud uuest mängust kulutulena.
Ühel päeval tuli enne “noorteka” avamist kultuurikeskusse kaks väikest tüdrukut. “Nad olid hästi viisakad ja küsisid tagasihoidlikult, millises ruumis saab mängida,” meenutas Tiia muiates. “Mängimist pole mõtet keelata,” kinnitas ta. “Kui on juba küllalt mängitud, siis tulevad ka muud huvid, praegu on see lihtsalt uus ja huvitav asi,” on ta veendunud. Mängides jälgivad kõik sõbralikult oma järjekorda.
Mäng ja koosolemine on õpetanud üksteisega arvestama ning soodustanud eesti ja vene rahvusest noorte lõimumist. Suheldes saab harjutada nii vene kui eesti keelt. Vahel ei saa väiksed aru, mida Tiia räägib, siis suuremad küsivad üle ja selgitavad, millest jutt. “Eesti keel on selge, võin tõlkida,” pakuvad mõned noored vahel ise välja. Kõik on kaasatud ja pidevalt aidatakse üksteist.
Lisaks Xboxi mängukonsoolile saavad noored aega veeta lauamängude ja koroona seltsis ning koos Tiiaga näputööd tehes. Paljudele õpilastele on noortekeskus mõnus koht, kus bussi oodata. Siin saab ka teed ja kohvi. Tiia kinnitusel on paljudel õpetajatel hea meel, et nende õpilased noortekeskuses tegutsevad. Vahel õpetajad küsivad, kas noored ikka käivad keskuses ja on rahul, kui saavad teada, et nad on siin,” teatas Tiia. Mõnikord käivad noored akna taga olukorda uurimas ja kui hetkel on majas liiga palju rahvast, siis tulevad nad hiljem tagasi.
Ettevõtlikud noored
Eelmisel aastal osalesid kohalikud noored ettevõtlikkuse projektis “Olen vedur, mitte pidur!”. Projekti eesmärk oli koondada oma kodukoha noori ja suunata neid aktiivsele ja julgele ettevõtlikkusele. Teotahtelistel noortel peab olema võimalus koostööks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Võimalus ise midagi oma kogukonna heaks teha arendab ettevõtlikkust ja enesekindlust. Lõpuks lasi vedur “auru välja” hakkajate noorte ühises suvelaagris.
Tegusatest noortest Mustvees puudust ei ole. “Nad on sageli väga aktiivsed ja hõivatud kooli, trenni ja huviringidega ning “noorteka” jaoks väga palju aega üle ei jäägi,” nentis Tiia. Oma tiheda graafiku juures ei unustata siiski ka noortekeskust. “Vahel nad tulevad mind ikka siia vaatama ja ütlevad, et lõpuks ometi on üks vaba päev,” rääkis Tiia rõõmsalt.
Nii noored, vabatahtlikud kui lapsevanemad annavad oma panuse, et ühine kohtumispaik hubasemaks muuta. Raha on kogutud jõulu- ja suvelaadal loteriiga, vanemate annetuste toel on soetatud käsitöövahendeid. Suureks toetajaks on olnud MTÜ Peipsi Pärl, kes on toonud puidust käsitöötarbeid. Noortekeskuse idee algataja ja eestvedaja Aive Tamme sõnul on piiratud võimalused pannud mõtte tööle. “Oleme palju loomingulisemad ja oskame kasutada mitmekülgsemalt seda, mis meil on,” kinnitas ta.
Tiiale valmistab rõõmu, et noored on vastutustundlikud ja nõus alati aitama. “Mul on kaks asendamatut abilist – Sigrit Mustvee gümnaasiumist ja Maksim Mustvee vene gümnaasiumist,” teatas Tiia. See on tema sõnul eriti tore, et mõlema rahvuse noored panustavad keskuse tegevusse. Noored aitavad alati, olgu selleks kuulutuste ja plakatite valmistamine, piletite müük või loterii korraldamine. “See on südamehoiak,” on noorsootöötaja veendunud.
Praegusel ajal on kõige oodatumad igakuised diskod. Alguses oli hirm ja teadmatus, kuidas selline pidu välja kukub, kuid seni on kõik edukalt sujunud, noored on viisakad ja naudivad tantsimist.
Suvel ootab noori loodusesõpru ees Haapsalu lahe ääres peetav looduslaager, mille eestvedajaks on Mustvee gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Maili Vaher.
Noortekeskuse tulevik
“See tekitab nii hea tunde, kui tean, noored mind usaldavad,” tunnistas Tiia.
Noortekeskusse saabus meie seal olles Vova, kes kiirelt kõige ihaldatuma mänguga tegelema hakkas. Tal oli bussini just täpselt nii palju aega, et siin pisut mängida. “Lisaks Xboxile võiks noortekas olla veel lauajalgpall ja piljard,” ütles poiss.
Tiia ja Aivegi unistavad neljast või viiest toast, mida saaks temaatiliselt sisustada. Näiteks võiks noortekeskusel olla eraldi ruum mängimiseks, teleka vaatamiseks, piljardi mängimiseks ja arvutite kasutamiseks. Kõige enam tuntakse puudust arvutitest. Raamatukogus on arvuti kasutamisel ajaline piirang, ka ei võimaldata seda alla 14-aastastele. Arvutis saaks aga ka muusikat kuulata, kui neid keskuses rohkem oleks.
“Seni on toimunud katsetused, kuid nüüd on oluline paika panna noortekeskuse arengukava,” nentis Aive. Tähtis on valida eesmärk, mille nimel tegutseda. “Me saame noortele pakkuda tegevusi, mida ise oskame ja suudame. Oskused tuleb muuta tugevuseks, millega saab mõjutada noortekeskuse arengut,” lisas ta.
Mustvee linnapea Pavel Kostromini sõnul toetab linn igati noortekeskuse tegevust. Linn on loonud võimalused noortekeskuse tööks: andis ruumid ja maksab arved.
i
MARGE TASUR
