Kursi kihelkonnast Pikknurmest pärit, kuid hiljem aastaid Koorastes elanud ja seal vallakirjutajana leiba teeninud Mart Reimi poeg Paul Reim oli esimene mitmeski asjas – esimesena omandas ta 1924. aastal Tartu Ülikooli metsateadlase diplomi, esimesena kaitses ta Helsingi ülikoolis 1927. aastal teaduslikku kraadi, esimesena ülikooli kasvandikest omandas ta 1929. aastal doktorikraadi, riigimetsasüsteemis kujundas ta Voltveti esimeseks katsemetskonnaks.
Mart Reim sündis Kursi kihelkonnas Pikknurmes. Hilisem elutee viis ta Põlvamaale Koorastesse vallakirjutajaks ja just sealt
arvatakse olevat pärit tema poja Pauli suur loodusehuvi. Üks tema õpingukaaslastest on kirjeldanud ajakirja Eesti Metsamees Eksiilis esinumbris, mis on pühendatud Paul Reimile, kuidas Paul juba seitsme-kaheksa-aastase poisina üksi kalaretkedel käis.
Ka Paul Reimi lapsed on meenutanud, et isa huvi metsanduse vastu tekkis tõenäoliselt Kooraste kauni looduse, aktiivsest kultuuritegelasest ja aednikust isa ning õpetajate mõjutusel.
17-aastase noorukina läks Paul Reim Vabadussõtta. Sealt naasnud, hakkas ta õppima Tartu Ülikoolis metsandust, olles metsandusosakonna esimene diplomand. Tartu Ülikooli metsaosakonna lõpetas Reim 1924. aastal. Edasi asus ta õppima Helsingi Ülikooli ning kaitses seal 1927. aastal esimese eestlasest metsamehena oma magistritöö, tehes seda muide soome keeles. Ülikooli esimese kasvandikuna omandas ta 1929. aastal doktorikraadi, kaitstes ka doktoritöö Helsingi Ülikoolis.
Diplomitöö pühendas tammele
Paul Reimi lapsed on kuulnud oma tädilt, et pärast Vabadussõda ei olnud Tartus õppimine majanduslikult sugugi kerge. Tahtekindla noormehena suutis Paul Reim lõpetada oma õpingud edukalt ning minna edasi õppima Helsingi Ülikooli.
Paul Reimi esimeseks uurimistöö objektiks said Eesti tammikud. Oma diplomitöö pühendas ta just sellele puuliigile, keskendudes Lõuna-Eesti tammekultuuridele.
Esimesed kirjatükid tammedest avaldas Paul Reim Eesti Metsa veergudel 1923. aastal. Analüüsi kokkuvõttes leidis ta, et Virumaa tammikutest olid heas korras vaid Rakvere lossimäe tammik ja Vinni pargi tammik. Kõikide teiste tammikute (Saksaaro, Jupri, Mädapää, Lasila) pärast oli põhjust muretseda, sest need olid sellel ajal kirjas heinamaadena.
Tammepuistud moodustasid 1930. aastate alguses avaldatud hinnanguil vähem kui 0,1 protsenti Eesti riigimetsade pindalast. Haavapuistute osakaal oli näiteks umbes 2,1 protsenti.
Edasine teadustöö keskendus haavale
Magistritöö pühendas Paul Reim juba haavale, sest selle majanduslik tähtsus tarbepuiduna kasvas kiiresti, kuid seda polnud eriti uuritud. Seepärast kirjutas Reim magistritöö haava paljunemisbioloogiast.
Just 1924./1925. aasta metsamüügihooajal oli haavapuit üks kallimaid. Haab oli asendamatu toore tikutööstuses ja paberi tootmisel. Seda puuliiki uurima õhutas professor Andres Mathiesen ja hiljem Soomes professor Cajander.
Paul Reimi töö olulisemad tulemused on jäänud haava bioloogia ja metsakasvatuslike omaduste selgitamisel aluseks tänapäevani.
Metsanduse ülevaatetöö koostamist alustas Paul Reim Helsingis professor Saari juhendamisel. Ta keskendus metsasektori osa väljaselgitamisele Eesti majanduses. 1927. aastal kaitses ta kandidaadikraadi saamiseks edukalt väitekirja “Metsade majanduslik tähtsus Eestis”. Väitekirja eestikeelne, täiendatud ja ümber töötatud variant avaldati 1929. aastal Tartu Ülikooli metsaosa toimetiste sarjas. Töö koostamisel oli Reimi jaoks tõsiseks probleemiks metsastatistika puudulikkus ja teema varasem vähene uuritus.
Sama teema juurde pöördus Paul Reim tagasi ning 1937. aastal avaldati konjunktuuriinstituudi ja riigimetsavalitsuse koostöös mahukas uurimus “Metsamajandus Eestis”. Uurimuse koostas riigiteenistusest vabastatud Paul Reim.
Huvitas ka metsakorraldus
Teadlase tähelepanu pälvisid ka okaspuude uuenemisega seotud küsimused ja metsakasvatuse probleemid. Audru metsaülemana tõestas ta 1938. aastal vajadust vähendada kuuse raieringi, tuues põhjuseks selle puu tervisliku seisundi.
Ülikooli ajal reisis Paul Reim palju ning avaldas oma tähelepanekuid Eesti metsadest. Tema tähelepanekud on metsanduslike objektide arenguloo seisukohalt olulised tänapäevalgi. Sageli andis ta ülevaateid rakendatud metsamajanduslikest meetmetest ja tulemustest. Kagu-Eesti metsade ja metsanduse tundjana kirjutas Paul Reim Võru- ja Setumaa maakondlike koguteoste metsanduslikud peatükid.
(Järgneb)
i
HELVE LAASIK
