Põltsamaa noortekeskus – sild noorte ja ühiskonna vahel

 

Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse töö eesmärk on noorte terve ja aktiivse eluhoiaku kujundamine. Oma osa on loomulikult ka pidudel ja muudel kokkusaamistel, ent pearõhk on siiski koolitustel, nõustamistel ja noorte inimeste arendamisel. Kõik see valmistab noored iseseisvaks eluks paremini ette ja aitab neil tulevikus õigeid valikuid teha.

Praegu jääkaane all voolava Põltsamaa jõe kaldal on külastajaid rõõmsalt tervitamas noorte- ja elukestva õppe keskus. Ametliku nime taga peidab ennast üks igati hubane ja vahva noortemaja. Keskuses toimub järjepidev Põltsamaa noorte elu kaardistamine, uute võimaluste ja väljakutsete leidmine ning noorsootöö arendamine. “Enne, kui rääkida noortekeskuse tegevusest on oluline mõista, mis see noorsootöö üldse on,” selgitas Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse hankejuht Heidi Paabort. Tema olekus aimub noorsootöötaja kirge, suuri unistusi ja valmisolekut väljakutseteks. Heidi rääkis, et kui siht selge, siis saab noortekeskuses toimuv mõistetavaks. Noortekeskus ei ole koht, kus pakutakse ainult meelelahutust, vaid noortele antakse valikuvõimalusi, mis aitavad kaasa sotsialiseerimisele ja arengule.

Noortekeskuse roll

Ühiskond on noortekeskuste õlule pannud suure vastutuse, oodates halvasti käituvate noortega tegelemist. “Üksi oleme selle probleemi ees käpuli,” tunnistas Heidi. Eduka toimimise tagab koostöö ning rollide jaotamine. “Noortekeskust tuleb näha kogukonna keskusena,” on Heidi veendunud. Igal kogukonna liikmel on oma roll noore kujundamisel. Vaja on kaasata kodu, kohalik omavalitsus, koolid, huvikoolid, politsei, nõustamiskeskus ja piirkonna ettevõtjad. Noortekeskus ei paku valmis noorsootöö teenust, see areneb koos noortega ning püüab pakkuda lahendusi uutele väljakutsetele.

Näiteks ei saa noortekeskuse töötajad moraliseeriva ja keelava jutuga takistada noorte suitsetamist, pigem tekitab see trotsi ja veelgi suuremat usaldamatust. Suitsetamine on tagajärg, kuid tegelema peab probleemiga, mis on noore viinud ennasthävitavasse eluviisi. Selleks, et jõuda põhjusteni, tuleb võita noorte usaldus, siis saab üheskoos leida võimalusi ja lahendusi. Heidi arvates on oluline, et noored leiaksid noorsootöötajas usaldusväärse täiskasvanu. Toetav suhtumine ja ärakuulamine, lahenduste pakkumine on kõigile noortele oluline. Noortekeskus pole lihtsalt maja, seal on ka inimesed, kes on noorte jaoks alati olemas.

Loomulikult ei tegelda “noortekas” ainult probleemide lahendamisega. Selle maja külastajatel on palju võimalusi vaba aja sisustamiseks. Nad saavad osaleda projektiõppetundides, infopäevadel, töötubades, koolitustel, vabatahtlikus töös ja noortevahetuses. Päevas käib siin keskmiselt 30–40 noort. Tavaliselt leitakse tee siia sõbra kaudu. Leidub ka neid, kes on tulnud mõne pereliikme jälgedes või avastanud ise uue koha.

15-aastane Rando on leidnud noortekas mõnusa ja hubase koha, kus  enne muusikakooli aega veeta. Siin saab piljardit mängida, arvutit kasutada, sõpradega kaarte mängida või lihtsalt pisut koolipäevast puhata. Randole on “noortekas” ammu tuttav koht. “Kui noortekeskus avati, siis ma esinesin siin oma bändiga “Black Night”, teatas noormees uhkelt. “Siin on hea koosolemise koht ning sõbralik õhkkond,” kinnitas ta.  

Noorsootöö noorteni

Noored ei peagi alati keskuses käima, oluline on teadmine, et on olemas üks maja, kus neid oodatakse. Seal on inimesed, kes aitavad noorel oma soove mõista ja sõnastada, et nad näeksid erinevaid võimalusi oma unistuste täitmiseks.

Vaatamata teadmisele, et noortekeskus on olemas, ei ole paljudel noortel võimalik sinna kaugematest piirkondadest jõuda. Seega tuleb noorsootöötajatel liikuda oma tegevustega noorte juurde. Kõigil  on õigus neile mõeldud teenustest osa saada. Noorsootöö oluliseks osaks on mobiilne noorsootöö (MoNo).

Juba teist aastat pakuvad keskuse usinad noorsootöötajad Ave Mikk ja Merle Vaht Põltsamaa valla noortele rõõmu ja lusti. Nimelt osaleti kahe aasta eest MoNo koolitusel, et kaardistada oma piirkonna noorte tegemised ja tagada neile võimalus osaleda noorsootöö tegevustes.  

Nüüd keskenduvad noorsootöötajad MoNo rakendamisele internetis ja noorsootöö teenuse tagamisele teistes piirkondades. Igal kuul külastavad Ave ja Merle Pisisaare, Kamari, Lustivere ja Aidu noori, et üheskoos mängida või midagi meisterdada. Ave on väga liigutatud ja vaimustuses noorte tänulikkusest ja huvist, kes ootavad pikisilmi, millal neile jälle külla tullakse. Vajadus mobiilse noorsootöö järele on suurem,  kui hetkel pakkuda jõutakse.

Vabatahtlikud rikastavad elu

Keskuses on loodud tingimused vabatahtlike vastuvõtuks, kelle unistuseks on töö noortega. Vabatahtlikud saavad noortega mängida, teha käsitööd, kokata, lugeda jm. Hetkel viibib siin Ungari vabatahtlik György Jakabfi, sõpradele lihtsalt Gyuri. Maastikuarhitektist noormees leiab, et teismelised on riskigrupp, kes vajab erilist tähelepanu. Vabatahtlik töö teises kultuuris õpetab ka ennast tundma. “Õpin enda kohta iga päev uusi asju. Ning kõige toredam on see, et olen teadlik, et ma võin noortele midagi anda,” lisas ta.

Hetkel tegeleb Gyuri tubakavastase kampaania organiseerimisega. Ta otsib usinalt filme ja paigutab seintele  plakateid, mis tubaka kahjulikusr mõjust räägivad. Gyuri nentis, et probleemi on lihtne ignoreerida. Inimesed näevad probleemi, kuid seda on raske lahendada, kuna ühiskond määrab, kuidas olla ja mida teha. Tema jaoks on eestlaste intravertsus võõras ja ta on kurb, et inimesed kardavad oma probleeme tunnistada. Noorel peab olema võimalus oma muredest rääkida. Kindlasti tuleks nendega arutleda ka narkootikumide teemal. Gyuri arvab, et selleks oleks sobilik kasutada foorumteatri meetodit, kuid praegu on seda pisut vara läbi viia. Noortel pole veel julgust, et ennast avada ja rääkida isiklikel teemadel, nagu foorumteater nõuaks. Neid tuleb julgustada, et nad aegamisi ennast avaksid.

Gyuri leiab, et kõige raskem on noore inimese  motiveerimine. Kui ta  on endasse tõmbunud, ega usalda inimesi enda ümber, on raske kontakti leida. Usalduse võitmine on suur töö, kindlasti ei ole võimalik seda saavutada mõne kuu jooksul. Probleemid ja noored on kõikjal põhimõtteliselt samad. Oluline on suhe, mis on usalduslik ja püsiv.

i

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus