Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele puudega isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus.
Psüühilise erivajadusega inimestele osutatavate teenuste peamine eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku toetamine ja parendamine tavapärases keskkonnas. Kui aga isik ei tule toime toetavatel teenustel, siis võib olla põhjust tema suunamiseks ööpäevaringsele erihooldusele.
Erihoolekandeteenusteks on igapäevaelu toetamine, töötamise toetamine, toetatud elamine, kogukonnas elamine ja ööpäevaringne erihooldus. Ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse ka ebastabiilse remissiooniga või sügava liitpuudega psüühikahäirega isikutele ja kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele.
Käesolevast aastast reguleerib erihoolekannet sotsiaalhoolekande seadus. Seadusemuudatused puudutavad inimese omaosaluse puudujääva osa hüvitamist, nõudeid teenuste taotlemiseks, suunamiseks ning teenuste osutamiseks. Alates käesolevast aastast suunatakse erihoolekandeteenustele ka vanaduspensioni ealisi isikuid, välja arvatud ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensionärid.
Teenuse saamiseks vajalik rehabilitatsiooniplaan
Erihoolekandeteenusele saamiseks peab isik üldjuhul olema eelnevalt läbinud rehabilitatsiooniteenuse ja talle on koostatud rehabilitatsiooniplaan, s.t on hinnatud inimese vajadust erihoolekandeteenuse saamiseks.
Erandiks on igapäevaelu toetamise teenus, mille saamiseks ei ole isikul vaja esitada rehabilitatsiooniplaani, vaid piisab psühhiaatri hinnangust. Samuti ei ole vajalik rehabilitatsiooniplaani olemasolu kohtumäärusega ööpäevaringsele erihooldusteenusele asumiseks, kuna vastavasisulise otsuse teeb kohus. Teenuste taotlemiseks esitab isik (v.a. kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik) avalduse koos vajalike dokumentidega elukohajärgse pensioniameti juhtumikorraldajale. Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud taotluste vormid on kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.ensib.ee ja ka pensioniametite klienditeenindustes.
Dokumendid võib saata Sotsiaalkindlustusametile postiga või viia isiklikult klienditeenindajale või juhtumikorraldajale. Info klienditeeninduste lahtiolekuaegade ja juhtumikorraldajate vastuvõtuaegade kohta leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Otsus 15 tööpäeva jooksul
Sotsiaalkindlustusamet otsustab isiku erihoolekandeteenusele suunamise või sellest keeldumise 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest.
Jaatava otsuse korral valitakse isikule sobivaim teenuse osutaja Sotsiaalkindlustusameti, isiku ja teenuse osutaja vahelises koostöös. Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule suunamisotsuse erihoolekandeteenusele, kui isik vastab nõuetele, riigil on selleks raha ja teenuse osutajal on olemas vaba koht.
Kindlasti tuleb meeles pidada, et teenusele suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud tähtpäeval ja mitte hiljem kui kolme päeva jooksul kokkulepitud tähtpäevast.
Kui tähtaeg mõjuva põhjuseta mööda lastakse, ei ole isikul enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada ning tal tuleb alustada teenuse taotlemisega otsast peale.
Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik väljastada suunamisotsust soovitud hoolekandeasutusse, teavitatakse isikut vaba koha olemasolust teise teenuse osutaja juures või võetakse ta järjekorda.
Teenusele ei suunata isikuid kauemaks kui kolmeks aastaks. Regulaarne teenusele suunamise läbivaatamine tagab isikule, et tema seisundit jälgitakse ning talle osutatakse tema vajadustele vastavaid teenuseid.
Omaosaluse hüvitamine riigieelarvest
Kogukonnas elamise teenusel ja ööpäevaringsel erihooldusteenusel olev isik peab maksma ise omaosalust teenuse osutajale toitlustamise ja majutamise eest. 2009. aasta riigieelarve seadusega on kehtestatud isiku maksimaalseks omaosaluseks 3000 krooni kalendrikuus. Teenuse osutaja tagab selle summa piires isikule toidu ja majutuse.
Juhul, kui isikul ei ole piisavalt raha omaosaluse tasumiseks, hüvitatakse puudujääv osa tema eest riigieelarvest. Selleks tuleb esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile (vorm kodulehel). Kui isikule on seatud eestkostja või eestkostja ülesandeid täidab kohalik omavalitsus, koostavad taotluse nemad.
Sotsiaalkindlustusamet hindab kliendi suutlikkust tasuda omaosalust ja teeb vastavasisulise otsuse. Otsuse tegemise kuupäevast alustatakse isiku omaosalusest puudujääva summa hüvitamist riigieelarvest.
Tuleb rõhutada, et isiku omaosalusest puudujääva summa maksmine riigieelarvest ei toimu automaatselt ja seda ei maksta tagasiulatuvalt.
Kohtumäärusega teenusele paigutatud isikud ei pea omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest taotlust esitama. Nende puhul selgitab Sotsiaalkindlustusamet välja isiku suutlikkuse tasuda omaosalus ja teeb vastavasisulise otsuse.
Omaosaluse arvutamisel võetakse kuluna arvesse üksnes elatise maksmist. Kui isikul on laenud või muud rahalised kohustused, siis riik neid ei hüvita.
Kui kellelgi tekib küsimusi või vajate abi dokumentide vormistamisel, pöörduge oma elukohajärgse pensioniameti juhtumikorraldaja või klienditeenindaja poole. Täiendavat informatsiooni riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste osutamise kohta saate ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106.
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial”>iii
MARGIT LAURSON, sotsiaalkindlustusameti hoolekande osakonna juhataja kt
