Jõgeva linna noortekeskus on turvaline paik kõigile noortele. Keskuses leiavad nii suured kui väikesed endale meelepärase tegevust, olgu selleks siis erinevad lauamängud, filmid, piljard, lauatennis, muusika kuulamine, filmi vaatamine või kokkamine. Muresid ja rõõme jagab noortega Jõgeva linna noorsootöö peaspetsialist Nele Graverson.
Reedese päeva kohta oli keskus veel üsna tühi. Ainult 12-aastased Raikki ja Jaanus mängisid piljardit ning kuulasid muusikat. Ansambel Põhja-Tallinn on praegu peaaegu kõigi noortekeskuse külastajate vaieldamatu lemmik.
Nele hinnangul külastab päeva jooksul keskust umbes 30 noort. Muidugi mängib olulist rolli ilm ja “noortekas” toimuvad üritused. Pärastlõunal tulevad keskusse enamasti nooremad, kes teevad siin ka koduseid ülesandeid. Kui koolitöö tehtud, saavad nad preemiaks kauem mängida.
Õhtul aga kogunevad juba vanemad sõbrad. Noortekeskus on ka üks võimalus bussi ootavatel noortel aega veeta. Miks nad peaksid kaks tundi bussijaamas istuma, kui nad saavad sel ajal soojas noortekeskuses millegi huvitavaga tegelda!
Kõik on võrdsed
Sageli arvatakse, et noortekeskuses käivad ainult pahad noored ja popitajad. Nele eesmärk on selline arusaam kummutada. “Ma ei pane noorele silti külge. Kõik uksest sisse astujad on tavalised noored inimesed,” kinnitas ta. Noored väärivad enesetõestamise võimalust. Nele tõdes, et hoolimata noorte taustast koolis, on nad siinses majas abivalmid ja teotahtelised. Nii mõnigi on õnnelik, kui saab abiks olla koristamisel või remontimisel. Nele on noorte jaoks alati olemas. Noortele on ka oluline, kui nad saavad siin oma koolipäeva emotsioonid edasi anda.
Enamasti tullakse noortekeskusse koos sõbraga. Nii mõnelgi korral on soovitanud “nortsi hüpata” keskuse endine külastaja. Nii sattus siia alles hiljuti Jõgevale kolinud Raikki. Enne oma klassikaaslastega tutvumist leidis ta juba sõbrad keskusest.
Raikki kinnitas, et ei tahaks noortekas midagi muuta, siin on igati tore ja vahva. “Mulle meeldib mängida pinksi, Aliast ja Eesti mängu, ütles ta.
Jaanuski tõdes, et talle meeldib siin. “Tahaks ainult arvuteid juurde,” lisas ta. Hetkel on keskuses ainult üks arvuti, mida sõbralikult jagatakse.
“Aga vahel on mõnel vaja kodutöid teha või e-kooli vaadata, siis kuluks teine arvuti küll ära,” nentis Nele.
Noored tööeluga tuttavaks
Noortekeskus pole lihtsalt soe koht, kus meeldivalt aega veeta. Siin eelkõige sisustatakse aega. Noortekeskusel on oma roll noore inimese kujundamisel – aidata tal leida oma koht ühiskonnas ja vältida sotsiaalset tõrjutust. Euroopa Sotsiaalfondi rahastusel saavad noored tutvuvad tööelu ja erinevate ametitega.
Juba varakult on oluline, et noored mõistaksid, mida tähendab töötamine ning milliseid oskusi üks või teine amet nõuab. Ameteid ja tööelu tutvustavasse tegevustesse on kaasatud noored vanuses 12–16 aastat. Juba on käidud Tallinna teletornis giiditööga tutvumas. Hoopis teist tüüpi tööelu ja tegemisi tutvustas neile riigikogu liige Reet Roos.
Igas töös leidub alati natuke lõbu ja põnevust. Televisiooni kaadritagust uudistati “Eesti otsib superstaari” otse-eetris osaledes. Lisaks oma lemmikutele kaasa elamisele nägid noored fännid, kuidas tegelikult saade valmib ja kui palju inimesi peab töötama, et pilt kodudesse jõuaks. Kuid see lõbu ei tulnud ilma pingutuseta. Superstaari otsesaatesse saamiseks töötasid noored usinalt noortekeskuse superstaaristaabis. Üheskoos elati pühapäeviti oma lemmikutele kaasa ja valiti ka enda hulgast superstaarid ehk parimad kokkamises, tantsimises, pildistamises, rulasõidus, käsitöös, jäähokis, näitlemises, kergejõustikus jne. Staabi loomise eest andis Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus preemiaks tasuta piletid.
Igas töös leidub alati üks suhkrutükk. Köögi-Kata kokandusklubis oli nii suhkrut kui soola ja kõike muudki maitsvat. Üle nädala prooviti uusi retsepte. Noored õppisid lihtsaid söögitegemise nippe, alustades kartuli koorimisest ja muna praadimisest, lõpetades pannkoogitaina ja karamellkoogi valmistamisega. Raikki meelest olid kõige maitsvamad soolased toidud, eriti makaronid hakklihakastmega. Raikki oli juba varem toidutegemisega tuttav, ent karamelli valmistamine oli uus ja keeruline, nõudis palju aega ja püsivust.
Unistuste noortekesksus
Keskuses uue välimuse on noored ise kujundanud. Nad tulid oma ideega ning valmis unistuste “noortekas”, kus on nii poistel kui tüdrukutel hea olla. Noorsootöötaja jaoks on üllatav see, et noored on alati avatud ja valmis uute ideedega kaasa tulema ja ise mitmeid uusi võimalusi välja pakkuma.
Oktoobris sai teoks kolmepäevane aktsioon, mille käigus pahteldati ja värviti noortekeskuse seinad. “Värvimisse olid kaasatud kõik, isegi üheksa-aastased tüdrukud võtsid pintslid kätte ja tahtsid aidata,” meenutas Nele muheldes.
Suur osa keskuse külastajatest unistas oma pildist. Kuna tüdrukutele on seintel juba piisavalt lilli, siis vajasid poisid ka oma nurka. Enne suure seinamaali valmimist toimus tihe mõttetöö, kus kõik oma soove avaldada said. Üheskoos otsustati, et valmib päikeseloojangus New Yorgi taevapiir, mille taustal üritab pilvi tabada uljas rulataja. Unistuste seinamaali joonistas noortele Sirje Arand. Pärast remonditalguid valmistasid tüdrukud uhke ja maitsva küpsisetordi.
Seiklused ja ettevõtmised ühendavad
Kõige toredama ja meeleolukam sündmus oli noorte suvepäevad, kus osalesid Jõgeva linna, Jõgeva aleviku, Siimusti ja Laiuse noored. Ettevõtmine korraldati koostöös vallaga ning ANK projektirahadega. Kuigi sel aastal pole projekti toetust, on suvel plaanis sarnane üritus. Nele jäi küll pisut mõtlikuks, kuid kinnitas, et nad teevad oma kolleegidega kõik võimaliku, et noored suvel jälle laagrisse saaksid. Neile meeldib välja saada ja kohtuda oma eakaaslastega. Võimalus kuhugi kuuluda ja sotsialiseeruda on ühe noore inimese arengus väga oluline.
Noortekasse jõudnud Anne-Liis (12) ja Karina (11) jagasid koos Nelega muljeid oma elamustest Otepää seikluspargis. Nele arvates oli seikluspargis väga hirmus, tüdrukud olid aga teist meelt. “Kartsin kõrgust, kuid tänu noorte julgustusele sain hakkama,” tunnistas Nele. Selline seikluslik retk õpetas seltskonnale üksteise märkamist ja abistamist. Kindlasti ühendas seiklus noori ja noorsootöötajat rohkem ning näitas, et üksteise julgustamise ja innustamisega on kõik raskused ületatavad.
Tüdrukute kinnitusel on noortekas palju teha. Hiljuti meisterdati märke ja maaliti tasse. Selleks õhtuks oli plaanitud klaasimaali harjutamine. Värvid ja erinevad šabloonid olid juba ootamas. Kuid siia ei tõmba noori mitte ainult tegevus. “Mulle meeldib Nele, sellepärast ma keskuses käima hakkasin,” teatas Karina veidi häbelikult.
Siin majas tehakse ennetustööd ka alkoholist, tubakast ja narkootikumist hoidumiseks, tegeldakse seksuaalkasvatusega. Noored meenutasid, et politseist käisid alkoholi teemal rääkimas Annika Lillemägi ja Diana Erikson. Noori pani kaasa mõtlema katse, kuidas mõjutab alkoholisisaldusega kommide söömine 14-aastast poissi ja üheksa-aastast tüdrukut.
Paljudele noortele on kõige tähtsamaks sündmuseks kord kuus toimuvad diskod. Jõulude ajal käis esinemas Koit Toome. “Paljudele noortele ongi see ainuke võimalus kontserdielamust saada,” rääkis Nele. Seda püütakse pakkuda nii jõulude ajal, sõbrapäeval kui ka kevadisel vabaõhukontserdil, kus noored noortele esinevad. Noored tulevad ja lähevad, õpivad teises linnas, aga pidudel saadakse alati kokku.
Noortekeskus loob hea mälestuse lapsepõlvest ja julgustab paljusid oma kodukohta tagasi tulema. Keskuses on kõigil oluline roll, siin tekib vastutustunne ja usaldus.
10 põhjust, miks tulla “noortekasse”:
*Noortekeskuses on turvaline ja palju head energiat
*Siin on loodud huvitavad ja köitvad võimalused vaba aja sisustamiseks
*Mõnus kohtumispaik sõpradele ning võimalus leida uusi sõpru
*See on leppimise koht
*See on õppimise koht
*Siin saavad teoks ühised seiklused, õdusad filmi- ja kokandusõhtud
*Hea mängukoht
*Võimalus saada tore kontserdielamus
*Võimalus jagada oma muresid ja rõõme
*Tore lapsepõlvepesa, kuhu tagasi tulla
i
MARGE TASUR
