Soomaal, mille moodustavad Kõpu, Vastemõisa ja Suure-Jaani vald Viljandimaal ning Tori, Vändra ja Paikuse vald Pärnumaal, on lisaks neljale tavalisele aastaajale ka viies – tulvavete aeg.
Tänavu on veetase Soomaal suvise madalseisuga võrreldes umbes kolm meetrit kõrgem, see on aga meetrijagu vähem kui rekordaastatel. Kui mullu oli Soomaa vee all peaaegu pidevalt, siis tänavu tuli uputus koos lume ja jää sulamisega.
Peremehed Aivar Ruukel ja Indrek Hein
See ei ole kohalike jaoks mitte midagi looduskatastroofitaolist, ollakse ju olukorraga juba ajalooliselt harjunud. Soomaa viienda aastaaja rekordid pärinevad küll 1931. aastast, kuid ka viimastel kümnenditel on kevadine suurvesi olnud tavaline nähtus.
Tänavustel pikkadel kevadpühadel oli ka ilus ilm ning seetõttu korraldati üleujutusalal kanuumatk marsruudiga Tõramaa keskus –Hoolmiku talu Riisal.
“Rahvast oli „täismaja” kõik need kolm päeva,” kinnitas Vooremaale Karuskose turismitalu omanik Aivar Ruukel, kes korraldab kanuumatku Soomaa jõgedel ja jalgsimatku rabades juba 15. suve. Teine giiditeenust osutav mees on Kuusekäära talu peremees Indrek Hein.
“Värskemad teemad on suusamatkad lumel loomajälgi vaadeldes, räätsamatkad rabades ja tõukekelgumatkad külmunud jõgedel,” rääkis Ruukel.
Pärnumaal Tori vallas, kesk põliseid metsi ja soid, kus pikki aegu on põhilisteks liiklussoonteks olnud vaid piirkonda läbivad jõed, asub kaks metsaküla — Riisa ja Tõramaa. Nende rahvapärimuslik ajalugu ulatub sajandite taha.
Genealoog Andres Ehapalu on metsade ja soode, jõgede ja luhtade ala Pärnust üle Viljandi ja Tartu Peipsi järveni nimetanud Vahe-Eestiks.
Eetiliselt väärilisemale järjele
“Vahe-Eesti mehed on meie iseseisvusele andnud algtõuke, otsese ettevalmistuse ja mitmekülgse arengu,” kirjutab Ehapalu, kelle sõnul Johann Köler ja Carl Robert Jakobson hoolitsesid nii maarahva vaimse kui ainelise virgumise eest, Villem Reiman ja Jaan Tõnisson tegid seda aga juba vabamates oludes ning seepärast ka viljakamalt ja teisiti: see oli juba otsene valmistumine omariikluse sünniks. Oskar Loorits ja Artur Ekbaum püüdsid kättevõidetud Eesti Vabariiki eetiliselt ja tulunduslikult väärilisemale järjele tõsta.
Ehapalule tundub mõistetamatu praeguste juhtide soov õpetada rahvast vaid paremini koogutama. Tema meelest sülitatakse sellega näkku Kölerile, Jakobsonile, Tõnissonile, Reimanile, Looritsale, Ekbaumile ja kogu eestlusele.
“Nüüd pole ju murdev orjaaeg, mil ellujäämise nimel tuli valetada ja vassida,” avaldas Andres Ehapalu kuue aasta eest Artur Ekbaumi 100. sünniaastapäeva puhul välja antud juubelikogumikus imestust.
Lisaks eelmainitutele on Soomaa olnud koduks ka Koidulale, Mart Saarele ja heliloojatele Kappidele. Soomaa on neid kõiki oma ürgloomusega mõjutanud.
Tänavu kaks haabjalaagrit
Just tulvavete tõttu on Soomaal säilinud ürgne paaditüüp – haabjas. Haabjakultuuri edendamiseks on alates 1996. aastast korraldatud haabjalaagreid, toimuvad haabjamatkad jõgedel ja 2008. aastal loodi ka Eesti Haabjaselts. Tänavu korraldatakse haabjalaagreid kaks — juunis ja augustis. Huvilised saavad meistrite juhendusel ise selle sõiduriista tegemist proovida.
“Haabja ehitus algab sobiva puu valimisest, kõige parem on pärna- või haavapuu. Viimasest on tulnud ühepuupaadi nimigi. Puu peab olema pikk ning oksakohtadeta, läbinisti mädanikuta, tema langetamiseks sobivaim aeg on talv,” selgitas Aivar Ruukel. “Esmalt raiutakse paadi väliskuju sigarikujuliseks. Keskosa õõnestamiseks kasutatakse spetsiaalset künakirvest. Et nii küljed kui põhi sobiva paksusega saaksid, puuritakse haabjatoorikusse sadakond mõõduauku, mis hiljem kinni punnitakse. Järgmisena painutatakse eelnevalt niisutatud haabja küljed lõkkel ning kuuma vee abil laiemaks – seda tööd nimetatakse laotamiseks. Laotamine on haabja ehituses kõige põnevam ja ka vastutusrikkam osa, kus kaalul on kogu varasem vaev. Kõige viimasena toestatakse paat kaartega ja tõrvatakse.”
Laulupeotuli Tartust Tallinna mööda vett
Juunis veavad just Soomaa haabjamehed laulupeotuld Viljandist Pärnusse. Tuli tuleb Tartust Tallinna vett mööda: esmalt Tartust Võrtsjärvele lodjaga, seejärel kale ja teiste Võrtsu paatidega Viljandisse. Viljandist viivad tule mööda muistset veeteed Pärnusse haabjamehed ürgsete sõidukitega.
Nii Halliste kui Raudna jõgi saavad alguse Sakala kõrgustikult, nende alamjooks on aga Pärnu madalikul, aeglane äravool ongi regulaarsete üleujutuste põhjustajaks. Veetaseme kõikumise absoluutne amplituud on ulatunud
Mõistagi ei arva Soomaa inimesed eriti hästi neist turistidest, kes marupeni kombel maasturiga vette kihutavad ja asjatundmatusest kohalikke teid lõhuvad.
Üksi või seltskonnaga
Soomaal saab matkata kohaliku giidi saatel või omapäi, matka pikkus varieerub poolest päevast 3-4 päevani. “Võite tulla üksi, aga ka suure seltskonnaga, soovi korral korraldame ka öiseid kanuumatku ja õhtusi koprasafarisid, aga samuti haabjamatku,” lubas Ruukel.
Koprasafari on õhtune kerge kanuumatk, mis viib meid meie giidi juhtimisel kopra elupaika rahvuspargi põhjapiiril kulgeval Raudna jõel. Matkad toimuvad igal õhtul mais ja augustis, kui on kohal minimaalselt kaks huvilist.
iii
JAANIKA KRESSA
