Neljapäeval arutati sotsiaalministeeriumis kohtumisel puudega inimeste esindajatega sotsiaalse rehabilitatsiooni teemat. Arutelul osalenud kiitsid heaks idee, et praeguses olukorras toetatakse eelisjärjekorras lapsi.
Lastele on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tänavu rahaliselt 100 protsenti tagatud. Kaotatud on ka piirangud teenuse osutamiseks ning vajadusel saab just seda teenust, mida inimesel vaja, kuni maksimaalse aasta maksumuseni. Näiteks saavad nägemispuudega inimesed vajadusel eripedagoogi ja tegevusterapeudi teenust vajalikus mahus.
Sotsiaalset rehabilitatsiooni pakkudes arvestatakse rohkem individuaalseid vajadusi. Hea meel on ka selle üle, et üle Eesti on olukord sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavuse osas paranenud. Kiita tuleb asutusi, kes teenuseid pakuvad, kes on omalt poolt neid teenuseid arendanud. Üha enam kasutatakse oma töös teaduspõhist ning juhtumipõhist lähenemist ja osutatakse teenuseid programmidena.
Ühiselt püüti leida lahendusi, kuidas olemasolevat raha parimal võimalikul viisil kasutada. Probleemidena tõid puudega inimeste esindajad välja puudespetsiifiliste teenuste vähesuse, mida võiks rohkem arendada. Samuti tõstatati probleeme, mis puudutavad haridusteemasid. Kohtumisel osalenud tõdesid, et üha suurem roll sotsiaalse rehabilitatsiooni toimimisel on võrgustikud ja koostöö erinevate osapoolte, sealhulgas rehabilitatsioonimeeskonna ning kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega laste esindajad märkisid, et väga oluline on koolide, kohalike omavalitsuste ning lapsevanemate omavaheline suhtlemine. Veel toodi välja, et noored liikumispuudega ja nägemispuudega inimesed vajavad rohkem töö- ja õppimisvõimaluste teemalist nõustamist.
Võrreldes eelmiste aastatega, on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutavate asutuste arv kasvanud. Tänavu on neid 76. Tänavune eelarve on 84,4 miljonit krooni ja see jaotub võrdselt laste ja täisealiste vahel (mõlemale grupile 42 miljonit krooni). Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eelarve on võrreldes eelmise aastaga täisealistele teenuse saajatele vähenenud: kuigi tänavu on riigieelarvest eraldatud summa 84,44 miljonit krooni, sisaldab see ka eelmisel aastal laste rehabilitatsiooniteenuseks kasutamata jäänud raha. Eelmisel aastal osutati rehabilitatsiooniteenust 95 miljoni krooni eest ligi 20 000 inimesele, sealhulgas täisealistele 67 miljoni krooni ulatuses. Eelmise aasta eelarve sisaldas samas ületulnud jääki aastast 2007.
Selleks, et sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eelarvet parimal võimalikul viisil ära kasutada, peavad rehabilitatsioonimeeskonnad väga põhjalikult hindama teenuse taotlejate rehabilitatsiooniteenuse vajadust ja motiveerima abivajajaid osalema sotsiaalses rehabilitatsioonis.
MARINA RUNNO, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist
