Sadala rahvamajas tehti kokkuvõtteid 21. ja 28. juulil Eestimaa erinevates paikades avatud olnud külaväravatest. Tõdeti, et külaelu vastu silmapaistvat huvi äratanud ettevõtmine vääriks kordamist ka tulevikus.
Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul osalesid projektis Avatud külaväravad ennekõike tunnustuse Aasta küla pälvinud või sellele kandideerinud paigad. “Sündmus tõestas külade elujõulisust ning inimeste tahet üheskoos mõelda ja tegutseda,” kinnitas Vollmer, tuues näiteid Avatud külaväravate eredamatest seikadest.
“Raplamaal Sulu külas oli üllatuseks teineteist leidnud neiu ja noormehe paaripanemise tseremoonia külaplatsil. Põltsamaa valda Kamarisse jõudsin juba pimedas, kui rahvapeol parajasti programmi kuulunud oksjonit peeti,” kirjeldas ta. Kodukant Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk lisas, et Soometsa külas saadi iseäranis positiivne tagasiside hobuvankritega sõidust ümbruskonna taludesse.
“Võrumaal avati külaväravad Voki külas. Pakkusime võimalust sõita bussiga paikkonna teiste küladega tutvuma. Hoolega õpiti vihtu tegema, raamatuid köitma ja omandati muidki käsitööoskusi. Koosolijad said üksteiselt uusi ideid,” rääkis MTÜ Vastseliina valla külade ühenduse eestvedaja Aado Kuhlap.
Kaasa lõi Tanel Talve
Kanal 2 uudisteprogrammi Reporter saatejuht Tanel Talve aitas korraldada Avatud külaväravatele tutvustamist meedias ning oli sündmuse üheks korraldajaks Voose külas Anija vallas Harjumaal. “Selles tegevuses veendusin veelgi, et maal on inimesi, kelle mõtted on märksa terasemad ja asjalikumad kui mõnel tipp-poliitikul. Niisuguste meeste ja naiste seisukohad peaksid aga jõudsamalt avalikkuseni pääsema,” märkis ta. Jõgevalt pärit Triinu Palmiste, kes avatud külaväravate projektis samuti teavitustööga tegeles, kinnitas samuti, et talle oli väga suureks üllatuseks, et Eestimaal on sedavõrd palju entusiastlikke ja tegutsemishimulisi inimesi. “Nii oli ka mul endal võimalus rohkesti tarkust ja kogemusi koguda,” ütles ta.
Põhjus külaväravaid uuesti avada
Liikumine Kodukant teeb kõik selleks, et tegusamad külad oma väravad ka edaspidi lahti teha võiksid. Mõtlema peaks vaid, kas kohe tuleval või ületuleval aastal,” ütles organisatsiooni tegevjuht Kaie Toobal.
“Avatud külaväravatel osalenud külad võiksid koostada ühise kodulehe. Nii saaks paremini infot vahetada ja ehk teha ka ettevalmistusi järgmiste ürituste läbiviimiseks,” ütles kultuuritöötaja Marge Trumsi, kes oli projekti eestvedaja Ruusa külas Põlvamaal.
“Külakultuur väärib hoidmist ja mitmekülgset tutvustamist juba seetõttu, et peaaegu iga Eestimaa inimese juured on mõnes külas,” tõdes Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Korrastatud külaplatsid, rahvarõivastes isetegevuslaste esinemised, rahvalikud spordimängud ning muu sarnane köidab neidki, kelle kodumaa päris kaugel. Märkasin näiteks Sadalas Mehhiko noormeest, kes vaadatama jahedale ja sombusele ilmale toimuvat kogu hingest nautis,” tõi ta näite.
Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum lisas, et välismaalastele ongi meie külad olulised vaatamisväärsused. “Siin võib näha kudumist kangastelgedel, mis kogu maailmas üsna haruldaseks on muutunud. Mõistagi ei tohi unustada ka puhast õhku ja linnulaulu.”
Kaie Toobali sõnul otsustati tänavuste Avatud külaväravate lõpuüritus korraldada Sadalas, pidades silmas siinset külaseltsi eestvedamisel äsja renoveeritud rahvamaja, millega kõigil tutvuda tasub, ning sõbralikke, nutikate ideedega ja toimekaid inimesi.
“Tunneme siirast rõõmu ja uhkustki selle üle, et maaelu suursündmustest kokkuvõtete tegemiseks valiti just meie kodupaik,” ütles Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt.
Lõputseremoonial tunnustati kümneid inimesi, kes Avatud külaväravate õnnestumiseks oma panuse andsid. Kokkusaamist juhtis Arlet Palmiste.
i
JAAN LUKAS
