Paarkümmend aastat tagasi kingiti mulle lambanahkne kasukas. Omadest pargitud lambanahkadest, köösnerilt tellitud. Kingitus sündis nii, et köösner toodi koos oma masinatega tallu kohale ja seal ta siis tegutses. Õmmeldi lambanahkseid kindaid, tehti väiksemaks üks meeste kasukas ja siis uus mulle. Nädalalõppudel oli saun ja lõpuks tehti liigud. Paari nädala jooksul meenutas elamine Kiire-papa tööruumi. Ausalt öeldes sündis see ese juba siis etnograafilisena, talupojanostalgiast, sest nii rasked kasukad polnud enam moes.
Kasukas sai professionaalne, mustast nahast nööbiaasad, kahes reas nööbid, mustade dekoratiivsete ribadega. Köösner soovitas musta kingaviksiga üle võõbata. Viks sai poole peal otsa, nii tuli kasukas osaliselt must, osalt valge ja seljal leoparditäpid. Paaril korral panin selle uhkuse selga. See oli raske ja soe. Tunne oli nagu vutlaris, sest käsi liigutada polnud just mugav. Aga neil kordadel oli hästi külm ja kõva tuisk, nii et sobis hästi. Kõrge karvase krae sai üles tõsta, tuisk ei puhunud näkku.
Et kasukas võttis palju ruumi ja kandsin seda vähe, viisin ta külma tuppa. Teoreetiliselt teadsin, et niisugune ese nõuab hoolt, et kahjurputukad ei sigineks. Hiljuti puutusin kogemata kasukat ja midagi pudenes. Kui asja lähemalt uurisin, langes ohtralt karvatutte. Tuli minna õue saputama, sealgi lendasid lambalokid laiali. Tihased tulid asja uurima, leidsid seal nokkimistki, eks seal oli nukukesti, võib-olla koos koinukkudega…
Sel suvel sai kasukas korra õue viidud, polnud kahtlast märgata. Aga eks see ikka lohakusejuhtum ole!
Koiliblikad munevad kuni 250 muna. Toatemperatuuril arenevad neist kahe nädalaga röövikud. Need ehitavad villasest kiust kookonid, millesse jäävad 3,5 kuni 10 kuuks. Pärast seda saavad neist suguküpsed isendid, kelle paarituslend kestab kuni kuu aega. Eks siis olegi näha tillukesi lendavad hõbetiibseid liblikaid, keda plaksutades tabada polegi nii kerge. Toatemperatuuril võivad koid aastas saada kaks põlvkonda järeltulijaid!
Kahetsemine on tegevus, mis vähe kasu toob. Oleks viinud liblikate-röövikute välja ilmudes kasuka õue, oleks päikesel peale paista lasknud! Võinuks saunalaval 70 kraadi juures kuumutada või suure pakasega õue viia!
Peab jälle Väikese Printsi mõtteid meenutama. Et kui kedagi kodustad, pead tema eest hoolitsema.
Aga ma pean vist koide poole nüüd juba teadlikult pöörduma, et nad oma töö lõpuni teeksid — saaksin kerge nahkjaki.
EHA NÕMM
