Jõgeva Sordiaretuse Instituudil on pakkuda neli uut põllukultuuri

Kartuli ‘Teele` põhiautori, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kartuliosakonna juhataja Aide Tsahkna sõnul peetakse tänapäevases aretuses esmatähtsaks kvaliteeti. “Ka ‘Teele ‘ aretamise töös , mis kestis üheksa aastat, oli eesmärgiks saada kartulile ilus väljanägemine,  meeldiv maitse, vähene ülekuumenemisoht ja hea kooritavus. Viimase omaduse tagavad tihe kuju ja madalad silmad. Samuti on oluline haiguskindlus, ennekõike vastupidavus lehemädanikule,” lisas ta.

Tsahkna hinnangul võivad põllumehed ‘Teelet’ kasvatama hakata kõige varem kolme aasta pärast. “Enne tuleb kindlasti välja selgitada selle kartuli kõik omadused ja teha vajalikud kirjeldused. Samuti võrreldakse seda mõne teise keskvalmiva kartulisordiga,” rääkis ta.

“Teele oli minu ema nimi ja tema mälestuseks valisime selle nime ka uuele kartulile,” lisas Aide Tsahkna. 

Nisuaretuses mõeldi saagikusele

Alates 1958. aastast Jõgeva Sordiaretuse Instituudis töötanud ja ajavahemikul 1975-1987 Olustvere sovhoostehnikumi juhtinud Endel Kallase (1932-2012) järgi sai endale nime talinisu ‘Kallas`, mille aretas teraviljaosakonna teadur Reine Koppel.

“Põllumajandusakadeemias agronoomiat õppides kuulasin Endel Kallase loenguid. Praktikal viibides osalesin tema juhendatud tunnustamiskursustel, kus õppisime tundma  erinevate põllukultuuride sorte ja seemnekasvatust,” meenutas ta.

Reine Koppeli sõnul soodustas Talinisu ‘Kallas` kiiremat aretamist ja sordilehele jõudmist koostöö Leedu Maaviljeluse Instituudiga. “Endel Kallase tööd jätkates olen valinud palju uusi lähtesorte, doonorsorte. Tuli uurida, milliseid omadusi saaks nendelt uutesse sortidesse üle kanda. Selleks on kulunud mitu aastat. Protsess ristamisest uue sordi turulejõudmiseni kestab omakorda üle kümne aasta. Avanes aga väga hea võimalus võtta katsetusse Leedu teadlaste loodud aretusmaterjal, seda uurida, meile sobilikud genotüübid valida, teha puhas algseeme ja anda koostöösordid riiklikusse katsetusse.” 

Teine uus nisusort veel

Reine Koppeli teadustöö tulemuseks on teinegi uus nisusort aretusnumbriga LIA 0044. “Praegu kutsume seda nisu veel aretiseks, mitte sordiks.  Seda nime kasutame seni, kuni genotüüp on alles aretusjärgus ning ta pole läbinud registreerimiskatseid. Kui aga kohustuslikud registreerimis- ja majanduskatsed läbitud on, saab talinisu genotüüp endale nime ja seda võib hakata nimetama sordiks,” ütles Koppel.

“Nisusort  ‘Kallas ‘ ja aretis LIA 0044 on ennekõike aretatud stabiilset saagipotentsiaali silmas pidades. Mõlemad on väga hea mahumassiga, suure teraga, hea talvekindlusega ja vajavad pigem intensiivsemat viljelust,” ütles ta.

Reine Koppeli sõnul saavad seemnekasvatajad esimese koguse nisu ‘Kallast ‘ külvata  2014. aasta sügisel. “Praegu Jõgeva sordiaretusinstituudis juba väike kogus seemet on, peame seda aga veel ühe aasta paljundama ning siis hakkame välja müüma,” lisas ta. 

Esimene tritikale Jõgeva sordiaretajatelt

Sordilehele kanti ka tritikale (nisu ja rukki ristand ) aretis. “Varem pole tritikalearetust meie instituudis tehtud. Viljakasvatajad on aga selle kultuuri vastu suurt huvi tundnud. Seepärast oleme talinisu aretuskatsete juures proovinud kasvatada igal aastal ka erinevaid tritikalesorte. Hea koostöö on meil Läti kolleegidega, nendega oleme palju aastaid uurinud, kuidas sellelt maalt pärit tritikale aretusmaterjal Eesti tingimustesse sobiks. Tritikale ristamine ning esimesed valikud on tehtud Priekuli Sordiaretuse Instituudis. Edasised valikud ja uurimine toimub Jõgeval. Oleme tritikale katseid näidanud ka meie suviste põllupäevade ajal põllumeestele. See aretis on tihti paljudele silma jäänud ning selle kohta on palju infot küsitud. Suure huvi ja nõudluse tõttu otsustasime ka ühe Läti-Eesti tritikale ühissordi välja anda.

Tritikale turuletulek võtab veidi rohkem aega, sest see aretis ei ole senini veel läbinud registreerimiskatseid, see tähendab, et meil ei ole tunnistust tema ühtlikkuse ja omaduste püsivuse kohta. Selle poolega tegeleb meie Läti partner ja neid katseid tehakse Poolas,” rääkis Reine Koppel, kes on tritikale autor.

“Koostöö Leedu ja Läti teadusasutustega on võrreldes varasema ajaga märksa tihedamaks muutunud,” lausus Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel.

“Kui varem oleme aastas sordilehele saanud ehk kaks või kolm sorti , siis tänavu oli neid neli. Nii tuleb lõppevat aastat lugeda eriti kordaläinuks,” nentis ta.

i

JAAN LUKAS