Kuigi suvi ja rannailmad on veel kaugel, viidi möödunud nädalavahetusel Kuremaa ujulas läbi veeohutuse koolitus noorkotkastele. Laagri korraldaja ja noorteinstruktor Kristian Vaarpuu rõhutas, et perfektset ujumist ja hädas olija päästmist ei saa selgeks ühe nädalavahetusega, järelikult tuleb sellega tegelda süstemaatiliselt ning treenida aastaajast hoolimata.
Igal suvehakul, kui ilmad soojaks lähevad ja veekogudes temperatuur ujumiskõlblikuks muutub, hakkavad sagenema ka uppumissurmad. Enamik uppunuid on 18-30-aastased noormehed ning peaasjalikult on süüdi mõnuained, soov ennast tõestada, vähene ujumisoskus või nende kolme põhjuse koosmõju. Et uppumissurmasid ennetada, viis Kaitseliidu Jõgeva Malev koos MTÜ-ga Eesti Vetelpääste Selts läbi veeohutuse koolituse maakonna noorkotkastele. Spetsialistid jagasid lihtsate näidete toel nippe, kuidas oma ujumisoskust parandada ja vees hätta sattunut aidata.
Veeohutuse laagri läbisid kaksteist 14-18-aastast maakonna noorkotkast, kusjuures kaks neist ei osanud praktiliselt üldse ujuda. Noorteinstruktor Kristian Vaarpuu selgitas, et ujumisoskuse puudumine ei olnud noortele laagris osalemiseks takistuseks. “Kõik tegid harjutusi vastavalt oma võimetele. Ujudes ongi tegelikult oluline oma võimeid tunda ja neid mitte üle hinnata,” lisas Vaarpuu. Samas said kõik ühiselt osa teooriatundidest ning põhimõtted ja nipid tehti kõigile selgeks.
Ujumisel ja suplemisel on suur vahe
Koolituse põhimõte oli noortele teha veeohutuse nipid selgeks äärmiselt lihtsalt ja arusaadavalt, “puust ja punaseks”, nagu öeldakse. “Ei ole mõtet rääkida pikalt-laialt näiteks sellest, kuidas sulle vees füüsikalised jõud mõjuvad, või ehitada lihtsate tõdede ümber mingit suurt mulli. Asjad tuleb hoida lihtsakoelised ja seletada neid kõigile arusaadavalt,” kinnitas Vaarpuu.
Laagri praktiline pool viidi läbi Kuremaa ujula basseinis, kus õpe algas füüsilise ujumise õppimisega. See koosnes tavalisest ujumisest ja vetelpäästeujumisest ning üldfüüsilistest harjutustest. Üsna kohe said laagrilised selgeks, et nemad on suvel rannas tegelenud ikkagi pelgalt suplemise, mitte ujumisega. Laagris prooviti läbi ka koormusega ujumine, mis pani nii mõnegi noormehe oma füüsilisi võimeid ümber hindama.
Vaarpuu sõnutsi on noorte meeste ujumise tase üsna kehv. “Nad ise ka mõistsid, et kui lähed kedagi päästma, kes on kaugel vees, siis pole seda retke mõtet ette võtta, sest ise nad sellist vahemaad ära ei ujuks.” Noorteinstruktor tunnistas, et ei olnud ka ise mõned aastad tagasi ujumisega just sina peal. “Kolm aastat tagasi mõtlesin, et tuleb end käsile võtta ja ujumine korralikult selgeks õppida. Varem ujusin vaid paarkümmend meetrit korraga ja ainult nn koera,” lisas Vaarpuu, kes on nüüdseks ujunud ka üle Kuremaa järve, seda küll kitsama koha pealt ja koos julgestusega.
Ujuda saab edukalt ka vööni ulatuvas vees
Kokkuvõttes said noored selgeks, et päästmine ei ole olukord, kui sa sead end selle käigus ohtu, ning et kahe päevaga saavad nipid küll teoreetiliselt ja metoodiliselt selgeks, kuid korralikult tuleks neid omandada iseseisvalt treenides. Järjepidevat ujumist võib proovida basseinis ning ujumisel ei ole oluline, kui sügaval seda teha. Peaasi, et käed vastu põhja ei käiks ning ideaalselt saab ujuda ka vööni ulatuvas vees, ilmtingimata ei pea vesi olema üle pea. Järves tasuks ujuda pikka maad mööda kaldaäärt.
Vaarpuu sõnutsi on neil kindlasti plaanis samasugune koolitus ka suvel väliveekogus läbi viia, sest basseinis harjutades ei ole situatsioonid samad. Kui praegu viibisid laagris 14-18-aastased noored, siis edaspidi on plaanis gruppi kaasata ka nooremaid ning koolitusi hakatakse läbi viima vanusegruppide kaupa.
“Selliseid koolitusi on tarvis korraldada järjepidevalt, seal võiksid käia nii need, kes varasematel koolitustel osalenud, kui needki, kes pole veeohutuse koolitust varem saanud,” rääkis noorteinstruktor ja laagri korraldaja Kristian Vaarpuu.
i
EILI ARULA
