Otsustasime viimaseid lumeta päevi ära kasutada ja läksime lapsega Endla looduskaitsealale. Meil oli soov minna vaatama, kuidas näevad välja hilissügisene raba ja järved. Aga oh õudust, küllalt raja alguses Männikjärve lähedal oli suur, justkui punane “ämblikuvõrk” matkaraja algusse pandud. See võrk hirmutas mu lapse kohe ära.
Tema ehmatus oli veel suurem, kui kohtusime imeliku inimesega, kes istus vaikselt puu taga. Võib olla tema oligi rajale võrgu ette teinud?
Raja alguses ei olnud infotahvlil mingit märget, et käimas on mõni üritus.
Laps aga enam raja algusse minna ei suutnud, jooksis ainult kaugemale. Läksin ise tagasi olukorrast pilti tegema ning selle peale reageeris puu taga olija järgmiselt: kellele te pilte teete, kuhu need lähevad? Muu teda ei häirinud.
Küsisin vastu, et miks ta avaliku raja selliselt kinni on pannud. Vastuseks sain, et minge metsa alt ringi… Selgitasin, et pole ju kuigi mõistlik suunata inimesi kohe metsaalust tallama…
Tagasiteel kohtusime jälle ning siis teatas see imelik võõras mees mulle, et tema tahab minuga rääkida. Kuna lapsel oli üsna külm, siis ütlesin, et mina ei taha kellegagi rääkida. Kiirustasime parklasse oma auto juurde. Oleme tavalised matkajad, kelle looduse nautimine oli rikutud.
Ema ja laps
Toimetusel on kirja autori nimi teada
