Põltsamaal õmmeldud tooted jõuavad nii Jaapanisse kui Ameerikasse

Esmaspäeval täitus Põltsamaal tegutseval õmblusfirmal neljateistkümnes tegevusaasta, staažika ettevõtte toodang jõuab nii Jaapanisse kui ka Ameerikasse.

Firma Jobeks OÜ juhataja Rita Bergmann oli siis ainus inimene õmblusfirma töötajatest, kes ka praeguses seltskonnas töötab.

Firma kuulub kahele inimesele – talle ja tema Rootsi koostööpartnerile Stig Uno Ingvar Johansonile. Varem töötas Rita Bergmann õmblejana firmas N&M, mis praegu Vikan Estonia nime kannab.

Rootsi kolleeg otsib Põltsamaa firmale töö ja siinse õmblusettevõtte ülesandeks on saadud tellimused täita.

Alustati nelja õmblusmasinaga ja neile lisaks olid olemas ka rendile võetud masinad. Need olid rootslastel juba kasutuses olnud, kuid töötavad tänase päevani. Esimeseks toodanguks olid põrandalapid. Mõne aja pärast lisandusid pajalapid, põlled, pajakindad, kardinad. Lisaks Rita Bergmannile oli ametis veel üks õmbleja.

Teise tegevusaasta lõpuks oli firmas tööl neli õmblejat. Tartu maantee puidutöökojas oli õmblusfirma kasutuses kaks väikest tuba ja neil jäi seal peagi ruumi väheks. Siis aga kutsus Põltsamaa E.P.T. OÜ juhataja Hendrik Seeder õmblusfirma sellesse majja, kus Põltsamaa saun-ujulagi asub. Põltsamaa linnavalitsus tundis  suurt rõõmu, et õmblusfirma just nendes saun-ujula hoone teise korruse ruumides tegutsema asus, sest linnal polnud sellist vaba raha, et selle hoonega seotud kulusid katta oleks jõutud. 

Firmajuht lööb ise kaasa

Rita Bergmanni kinnitusel on nemad oma praeguse olmega rahul, sest ruumi on rohkem kui eelmises asukohas ning privaatsustki. “Mulle küll meeldib,” sõnas ta. “Olen siin ise pidevalt ka tööd teinud. Direktorit mängida pole mul võimalust olnud. Paberitööd õnneks väga palju pole, sest raamatupidamise hoiab korras Ando Timm. Minu põhitööks on juurdelõikus ja pakkimine, mida teen koos meie firma pesamuna Jane Rummeliga,” rääkis Bergmann.

Inimene, kellega ta kunagi koos õmblemisega alustas, praegu enam firmas ei tööta. Kui tellimuste maht kasvas, võeti firmasse juurde ka uusi töölisi. Kõrgajal on ettevõttes ametis olnud 12 töötajat, praeguseks on aga palgal seitse inimest. Mehi pole õmblusfirma töötajate hulka kunagi kuulunud. Õmblusmasinate nõelte vahetamise ja lihtsamate hooldustöödega saavad naised ise hakkama. Kui masinal mõni tõsisem probleem ilmneb, saadetakse katkine masin Rootsi, kus see korda tehakse.

Põhitoodanguks olnud põrandalappide õmblemine lõpetati ja nii tuli ka osa õmblejatest koondada. 

Pikad kangad põrandal

Hakkas lisanduma muidki tellimusi. Rita Bergmann lausus, et kui teha pidevalt ühte ja sama tööd, siis muutub see lõpuks väga tüütavaks ja monotoonseks. “Kui pidevalt ühte ja sama toodet peab õmblema, ei tahagi inimene enam tööle tulla. Praegu on nii, et kui meilt tellitakse mõni raskem töö, siis teeme saadud tellimuse põhjal n-ö näidistöö valmis ja saadame selle Rootsi tagasi, et saada vastus, kas meie tehtuga ollakse rahul,” jutustas Rita Bergmann.

Praegu õmblevad nad ettevõttes pajalappe, pajakindaid ja põllesid Jaapanisse. Firma tooted jõuavad veel Ameerikasse, Norrasse, Soome ja Rootsi. Just teisipäeva hommikul tegelesid nad hotelli kardinatega. Need on kuue meetri pikkused kangad, mis peavad mõõtudele vastama lausa millimeetri täpsusega. Selliste kangastega tuleb tegeleda õmblustöökoja põranda, sest mujal selleks ruumi pole. Viimane kardinate tellimus oli 32 hotellitoale. Samas on iga toa kardinatel erinev mõõt. Kardinad tuleb korralikult triikida, panna kahe metalltoru peale ning varustada vastava sildiga. Kohapeal kardinaid enam üle ei triigita, vaid pannakse kohe akna ette.

Kui eritellimusi on palju, tehakse erinevaid töid kordamööda ja nii on ka õmblejate töö huvitavam. Üldiselt on nii, et materjal tuuakse firmasse nädalaks ette igal esmaspäeval ja valmis tooted viiakse ära igal teisipäeval. Eritellimusena on firmas tulnud õmmelda ka Rootsist kohale saadetud paadiistmete katteid.

Rita Bergmanni sõnul võib see siinsetele inimestele kummaline tunduda, miks saadetakse Rootsist paadiistmed Eestisse, et siin neile uued katted õmmelda. Paraku on arenenud riikides kujunemas üha tõsisemaks probleemiks oskustööliste puudus. Sealsed noored tahavad üha rohkem tegelda arvutiga ja käsitööoskustega inimesi jääb järjest vähemaks. Oskustööliste nappus on tegelikult palga kõrval üheks põhjuseks, miks töid, mida varem Euroopas tehti, nüüd hoopis Hiinas tehakse.  

Väikesele firmale jätkub alati tööd

Järgmise nädala tööna on tarvis valmis õmmelda 400 pajalappi, 500 pajakinnast, üle kahesaja pleedi. Lisaks veel lasteaedadele suurte poroloonmadratsite ja istmete katteid. Toodang saadetakse Rootsi, kust see läheb edasi järgmistesse sihtpunktidesse. Rita Bergmanni sõnul nemad toodangu turustamisega ei tegele, see on nende Rootsi äripartneri ülesanne.  Firmajuhi sõnul tulevad nad esitatud tellimuste täitmisega kenasti toime ja praegu ei plaanigi ta töötajaid juurde võtta. Eha Urb, kes siin pikemalt töötanud on,  lausus, et õmblejatöö talle meeldib ning mingis muus ametis ta ennast ette ei kujutaks.

Rita Bergmann kinnitas, et temagi on praegu oma tööga rahul. Aga on hea, kui inimesel on olemas veel mõni muu oskus. Nii käib ta praegu Põltsamaa ametikoolis sotsiaaltööd õppimas. Ka Bergmanni igapäevane abiline Jane Rummel õpib ametikoolis. Võib-olla saab temast kunagi tõstukijuht.

“Mina soovitan küll kõigil naistel lisaks õmblejakutsele mingi uus oskus juurde õppida. Olen nagu hunt kriimsilm, kellel hulk ameteid. Tegelikult töötasin ma kunagi Jõgeva KEKis geodeedina. Aga õmblemine mulle meeldib. See on vahva eriala. Kui Stig Uno Ingvar Johanson  ühel hetkel näiteks pensionile jääb, kus ta vanuse poolest juba praegu võiks olla, ei oska arvata, mis edasi saab. Siin on tööl aktiivsed ja tublid naised ning ma olen kindel, et nemadki leiavad endale mingi muu töö, kui selleks peaks vajadus tekkima,” rääkis Bergmann.

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus