Tänavuste Betti Alverile pühendatud luulepäevade “Tähetund” lõpetamisel tõdes žürii ehk Akadeemia tööd juhtinud riigi- ja teatrimees Jaak Allik, et seekordne teema — “Luigelaul” — pani noored ja juhendajad huvitavates ja üllatavates suundades mõtlema, andes tulemuseks nii lüürilise, morbiidse, sotsiaalkriitilise kui ka humoristliku alatooniga lavastusi. Peapreemia jäi seekord aga Jõgevale.
Eesti teatrihuvilised koolinoored on nüüd siis juba kahekümnel sügisel Jõgeval käinud, et enda sees ja enda ümber toimuvat luule kaudu lahti mõtestada. Staažikamad “akadeemikud” kinnitasid, et lavastuste üldine tase oli tänavu juubelivääriliselt kõrge. Eesti luuletajate loomingust oli oma mõtete edasiandmiseks leitud suurepäraseid tekste ning neile toeks huvitavaid liikumislahendusi ja visuaalseid kujundeid. Akadeemial ja publikul tuli tükati kõvasti ajusid ragistada, et kõigi mõttetasandite ja tähenduskihtideni jõuda.
Tuli muidugi ette sedagi, et ajud tühja jahvatasid. Ühe trupi etenduse ajal vaevasid näiteks nii Akadeemia kui ka publik pingsalt pead selle üle, mida paganat võiks küll tähendada viisnurk ühe laval toimetava neiu seljas oleval keebil. Hiljem selgus, et keep oli kogemata kombel emakeele klassist leitud ning noored teatritegijad polnud lihtsalt hakanud sellelt viisnurka pealt ära harutama…
Jõgeva gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja lavastus “Luigelaul” oli see-eest lühike, minimalistlik, väga puhas ja väga täpne ehk vaba igasugusest juhuslikkusest. Ning väga mõjus. See neile peapreemia tõigi. Lavastuse lõpus ladusid noored näitlejad valgetest klotsidest lavaservale kirja “Kivi sinu südamel”.
Eriline hingus
“Eks see kivi ole nüüd ka meie südamel,” ütles Jaak Allik. “Usun, et terve Eesti kirjandus- ja teatriavalikkus on seda meelt, et “Tähetunnid” peaksid jätkuma ning kooliteatrile Liblikapüüdja, kus on oma teatriteed alustanud terve rida praegu eesti teatripilti kujundavaid näitlejaid, peaks “koht päikese all” leiduma ka juhul, kui Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahur ise ühtegi Jõgeva kooli tööle ei kandideeri. Häid tegijaid võib ju ka kooli kutsuda, ootamata, kuni nad ise end pakkuma tulevad. Traditsiooni, järjepidevust kaotada on lihtne, aga seda taastada väga keeruline.”
Tänavuse Akadeemia ainus uustulnuk, tele- ja raadioajakirjanik Meelis Kompus on ka ise millalgi 1990. keskel kooliteatris kaasa teinud.
“Miskipärast ei jõudnud me oma Kose trupiga kunagi Jõgevale “Tähetunnile”,” ütles ta. “Küll aga olime kuulnud sellest, et siin valitseb mingi eriline hingus ja vaimsus. Nüüd võisin seda ise kogeda. Noored on enne “Tähetunnile” tulekut pikka aega mitme tõsise teema ja mitme luuletaja loominguga süvitsi tegelnud. Ning mulle tundub, et siia tullakse isegi selgema sõnumiga kui kooliteatrite riigifestivalidele. Pärast kaht siin veedetud päeva kummitab mul peas mõte, et me peaksime üksteisega üldse rohkem rääkima. Helistama sõpradele, kutsuma nad kokku ja rääkima.
Kahetsesin just täna Facebook’is, et miks me küll kooliteatri aegadel “Tähetunnile” ei jõudnud. Ja mu toonased trupikaaslased nüüd “laigivad” üksteise järel seda postitust.”
20 aastat “Tähetunnil”
Erinevalt Meelis Kompusest, on Rakvere Linnanoorte näitetrupi juhendaja Tiina Rumm kaasa teinud kõigil kahekümnel “Tähetunnil”, Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambli juhendaja Aili Teedla on puudunud aga ainult ühelt.
“Kui ma ka ise luulepäevadel käimast väsiksin, siis noorte pärast tuleb ikka edasi käia: nemad ei taha üheltki “Tähetunnilt” eemale jääda,” kinnitas Tiina Rumm.
Tänavuste luulepäevade teema kohta ütles ta, et esialgu see raske ei tundunudki, ent lõpuks läks käiku siiski alles kolmas idee.
““Tähetunnil” käiakse nii oma tegevusele väljundit otsimas kui ka teiste tehtut vaatamas: siin nähtu lükkab oma mõtted teinekord hoopis uues suunas liikuma,” ütles Aili Teedla. “Mõnikord küsivad noored juba siis, kui luulepäevade teemagi teada pole, et mida me siis Jõgevale minekuks tegema hakkame.”
Tiina Rummi sõnul on raske öeldagi, kumb noorte jaoks tähtsam on, kas luulelavastuste konkurss või muu luulepäevade juurde kuuluv: avamis- ja lõputseremoonia hingeminevad hetked, käik küünlasäras Betti Alveri parki, suhtlemine sõpradega, reedeõhtune pidu jne.
Tänavuse “Tähetunni” luulelavastuste kohta ütlesid Tiina Rumm ja Aili Teedla, et teemast tulenevalt olid need suhteliselt rahulikud ja klassikalised. “Mürtsu” oli seekord vist tõesti vähem kui mõnel varasemal aastal.
“Aga see, kui näitleja laval mõtleb, on tegelikult palju vingem action kui üksteise vikatitega taga ajamine,” ütles Akadeemia liige, näitleja Andrus Vaarik.
Mõtlemine on tõesti vinge. Mõtleme veel!
Tänavuse “Tähetunni” parimad
PEAPREEMIA — Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja (juh Lianne Saage-Vahur); lavastus “Luigelaul”
LAUREAADID
-
Rakvere Reaalgümnaasiumi laulu- ja mänguselts Karla (juh Anett Rannamets); lavastus “Viimast korda. Me näeme veel!”
-
Kuusalu Keskkooli trupp Kõik Kordub (juh Saima Kallionsivu); lavastus “Ei ole üles võetud veel me viimne viis”
-
Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel (juh Aili Teedla); lavastus “Tuulde räägitud”
PARIM NAISNÄITLEJA — Laura Liisa Lemetsar (Tallinna Kristiine Gümnaasium)
PARIM MEESNÄITLEJA — Norbert Kats (KutiMuti Stuudio)
PARIM JUHENDAJA — Rita Ilves (Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteater Krevera)
(Auhinnatute täisnimekirja leiab Jõgeva gümnaasiumi ja MTÜ Tähetund kodulehelt)
i
RIINA MÄGI
