Seda, mis aastal just täpselt Maarja rahvamajas esimest korda sügisene mälumäng korraldati, ei mäleta punktipealt ka asjaosalised ise. Üks on aga kindel: see oli üsna ammu, veel Eesti krooni noorukieas, ning äsja kadrilaupäeval toimunu kandis kümnest suuremat järjekorranumbrit.
Traditsiooni järgi on see hilissügisene sündmus kandnud nime “Sügisõhtu jutud” ning lisaks kilvaturniirile on kuulatud- jälgitud nii külalisesinejaid kui löödud ise hoolega tantsu. Tänavu oli aga ettevõtmine pisut kontsentreeritum, sest kes palju teeb, see küll palju jõuab, aga mida alati napib, on vaba aeg. Aga õhtu programm poolikuks siiski ei jäänud. Rakvere tantsutrupi Amici etteaste oli nii mitmekülgne ja haarav, et kes imekaunite tüdrukute temperamentsed tantsud ära vaatas, sai ise ka naha soojaks — kaasaelamis- ja silmarõõmust.
Pliks-plaks ja soojendus
Mälumäng on Maarja-Magdaleenas tõesti populaarne ja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoja kinnitusel tuli initsiatiiv traditsiooni kujunemiseks omal ajal n-ö altpoolt. Aga kui esialgne formaat oli peremäng, siis peagi sai sellest sõpruskondade võistlus, sest ainult peredest ei tulnud saal täis. Ruumi pole sellest saati kunagi üle jäänud ja mõnel aastal on võistluslauad koguni lavale tõsta tulnud. Tänavu oli võistkondi seitse, mis on just parasjagu. Viimastel aastatel on moodi läinud soojendusküsimused, mida on varmad koostama nii rahvamaja juhataja ise kui samas aktiivselt tegutsev ja noortediskosid läbi viiv Allar Aardevälja. Seekord oli Allaril enim hingel olukord Tabivere valla juhtimistandril ja mitmed tema päringud puudutasid seda teemat. Kõige esimeseks oli Tiial aga ette valmistatud pliks-plaks-küsimus, nagu ta seda ise nimetas. Mitme sammuga jõudis Kalevipoeg seitsmepenikoormasaapaid kandes lauakoormaga Peipsi äärest Tallinna? Kiire arvutus penikoormate, verstade ja kilomeetritega opereerides andis vastuseks kolm sammu.
Põhiosas üllatusteta
Põhimängu 30 küsimust on Maarja-Magdaleena võistlejate tarvis alati ette valmistanud ja ka esitanud Ülo Nõlvak ning staažikad osalejad juba teavad, milline on üldjoontes tema “repertuaar”. Tuleb teada fakte oma kodunurga, valla ja riigi ajaloost, pisut sekka rahva- ja taimetarkusi, kirjandust, sporti, muusikat. Ikka juhtub sekka küsimusi, mille õiget vastust teavad kõik, vahel harva tuleb ette ka nulliringi. Tänavu sai kõigile komistuskiviks lugu Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni Eesti-visiidist 1964. aastal, kui ta Adavere kaupluse juures üllatuspeatuse tegi ja ühe tööriista teravust proovis. Küsitud tööriist oli kirves.
Kui võitja kogub vähemalt kolmveerandi võimalikest punktidest ja teisedki kaugele maha ei jää, pole küsimused liiga rasked, teab Ülo kui kogemustega kilbar. Võitjameeskond koosseisus Rein, Martin, Kaarel ja Mart Pärnapuu ehk 3 GP (kolm generatsiooni Pärnapuid), nagu nad end nimetasid, teenis 41 punkti 61 võimalikust, teiseks jäänud laudkond (Sirje Teesaar, Vete Ansip, Sulev Raju, Arne Rebane) mängis välja 33 punkti. Ja see poleks pesuehtne Maarja rahvamaja mälumäng, kui mõne pjedestaalikoha peale tihedat rebimist ei tuleks. Selleks “lahinguks” on mängujuht end enamasti mitmete lisaküsimustega “relvastanud”. Seekord piisas siiski ühest, et selgitada välja kolmanda koha omanikud: Allar Aardevälja, Ilme Roosmäe, Friet Kool ja Enn Pärtelpoeg.
„Viimaseks me poleks jäänud,” nentisid vabakuulajate ehk kiibitsejatena kaasa mõelnud Anne Otsus ja Heli Täpsi.
i
KAIE NÕLVAK
