Põltsamaa kandi mehel Tiit Kulul on kombeks koosolekutel ja mõttevahetustel räägitu usinasti üles kirjutada. Põhjalikult täis kirjutatud märkmikud on tal alles ka 1992. aastast, kui 13. novembril loodi Jõgevamaa Valdade ja Linnade Liit, mis aastal 1998 Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduks nimetati.
Põltsamaa vallavanemana osales Kulu organisatsiooni asutamiskoosolekul ja valiti ka selle juhatusse. Omavalitsustel tuli sellel sotsialismilt kapitalismile ülemineku ajal töötada hoopis teistes oludes kui praegu ning ka lahendamist vajavad probleemid olid ajastule iseloomulikud.
Möödunud sajandi üheksakümnendate aastate algul hakati Eesti ühiskonnaelus läbi viima mitmeid ümberkorraldusi, ühtlasi oli tarvis jagu saada paljudest raskustest. Tiit Kulu sõnul ajendaski hiljuti omavalitsusliku staatuse saanud linnade ja valdade soov ühiselt oma huve kaitsta ja põhjalikumalt koostööd teha maakondades omavalitsusliite moodustama.
“Võib öelda, et tundsime vajadust ühise “rusika” järele. Jõgevamaa Linnade ja Valdade Liidu asutamiskoosolekut juhatas tollane Jõgeva linnapea Otto Anslan, protokollis Palamuse vallavanem Heili Nigulas, kes valiti ka liidu juhatuse esimeheks. Teisi kandidaate mäletatavasti välja ei pakutudki. Heili oli tragi ja reageeris uuendustele kiiresti. Ta suhtles mitmete oma valdkonna võimekate asjatundjatega, näiteks nimekate juristidega, kelle nõuandeid läks tarvis uute seaduste ja määruste rakendamisel omavalitsustes,” meenutas toonane Põltsamaa vallavanem, kes valiti samuti meie maakonna linnade ja valdade liidu esimesse juhatusse.
Veel kuulusid sinna vallavanemad Aili Soolepp, Olavi Annuk ja Sulev Ottson, linnapead Otto Anslan, Udo Vellend ja Andres Rebane. Liidu põhikiri esitati kinnitamiseks Jõgeva maavalitsusele, mida sel ajal juhtis maavanem Priit Saksing.
Kulu mäletas ka asutamiskoosolekul kinnitatud liikmemaksu suurust, selleks kehtestati 50 senti linna või valla ühe elaniku kohta.
“Koosolekutel omavalitsusliidu algusaastatel räägiti tollal sageli uuendustest, millest olulisemad maa- ja omandireform. Samuti oli arutlusel hooneregistri ja maakatastri temaatika, tervishoiuküsimused, keskkonnakaitse, päästeameti tegevus, õpilaste vedu bussidega. Arutluse all oli seegi, kas jätta maakonnaleht Vooremaa jätta munitsipaalomandusse või toetada väljaande erastamist. Kõige rohkem vaidlusi tekitas arvatavasti Riiklike Investeeringute Programmi rahade jaotamine, sest kõik piirkonnad soovisid midagi ehitada ja vajasid selleks raha. Muu hulgas vaagisime aga sedagi, mida teha hulkuvate kasside ja koertega,” meenuas Tiit Kulu, kes alati kokkusaamistel kõneldu oma märkmikku kirjutas.
Riigi raha on alati nappinud
Kulu märkis, et nooruke omavalitsuste ühendus vajas võimalikult palju infot mitmetelt elualadelt. “Teavet saime kord kuus peetud kahepäevastel seminaridel, mida korraldas Eesti Omavalitsuste Ühendus. Üheks sagedasemaks nendel kokkusaamistel käsitletud probleemiks oli riiklike tulude eraldamine omavalitsustele, mis on põletav ja järjest valusamaks muutuv teema praegugi. Linnadele ja valdadele suunatud riigiraha on järjest väiksemaks jäänud. Vähenemine algas juba üheksakümnendate esimesel poolel. Aastal 1994 olid kõnealused rahasummad juba kaks korda väiksemad kui aasta tagasi. Tihti on riik püüdnud omavalitsuste soove põhjendamatuiks pidada ja tagasi lükata.”
Kulu sõnul võimaldasid omavalitsustel tarvilikku infot saada ning erinevates teemades paremini orienteeruda esmaspäevahommikuti Jõgeva maavalitsuses toimunud nõupidamised, millest võttis osa ka linnade ja valdade liidu eestvedaja.
Kunagise Põltsamaa vallavanema kinnitusel tõid omavalitsustele tööd juurde ka kolhooside ja sovhooside likvideerimised. “Näiteks oli tarvis hakata tegelema sotsiaalvaldkonnaga, mis varem majandite pädevuses oli. Tuli vaadata, kas inimestel on elamispinnad olemas ning kuidas neid jahedamatel aastaaegselt soojaks saada. Probleeme oli palju ja kõige keerulisemateks võibki pidada soojusega seonduvaid, mida tingis ka kütusenappus. Tiit Vähi soovitas peaministrina omavalitsustel kütuse ostmiseks laenu võtta. Kes seda tegid, pidid ligi kümme aastat laenuraha tagasi maksma.”
Mahukaks tegevuseks oli ka nõukogude võimu ajal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine omanikele. Põltsamaa vallas esitati selleks 1200 avaldust, millest jäi järele 1100 õigustatud subjekti, kes oli Eesti esimesel iseseisvusperioodil omanud maad, maja, tööstusettevõtet jne. Vajalikuks infoallikaks selles tööprotsessis olid endisaegsed taluraamatud. Omavalitsustöötajate koormus muutus normaalsemaks, kui maavalitsus määras ühe ametniku tegelema varade tagastamisega Põltsamaa piirkonnas.
Üllatuslik valimine juhatuse esimeheks
Üheksakümnendate esimesel poolel esindas Tiit Kulu Jõgevamaad ka Eesti Omavalitsuste Ühenduse loodud kohanimede komisjonis, kel tuli otsustada sedagi, millise kirjapildiga kanda kohanimi kaardile, kui seda erinevat moodi kirjutatud on. Samuti kuulus ta üle-eestilisse liikluskomisjoni. 1994. aastal määras valitsus Jõgeva maavanemaks Meelis Paaveli, kes kutsus maasekretäriks Heili Nigulase. Jõgeva Linnade ja Valdade Liidu juhatuse uue esimehe kandidaatideks seati Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ja Põltsamaa vallavanem Tiit Kulu, kes hääletamisel valituks osutus.
“Ega mul sellesse ametisse pürgimise kavatsust olnudki, aga koosolekul tehti ettepanek. Jäin nõusse ja nii ma valituks osutusingi,” ütles Kulu.
Oma tööperioodist omavalitsusliidu eestvedajana on talle meelde jäänud ka sagedased koolitused, mis toimusid Eestimaa erinevates paikades ja kestsid kaks päeva. “Õppepäevad olid igati kasulikud ja huvitavad. Saime seal väärtuslikke teadmisi ja kogemusi erinevate valdkondadega tegelemiseks,” kinnitas ta.
Omavalitsuste tänapäevast olukorda iseloomustades tunnistas Tiit Kulu, et see on raske ja vähemalt senini halvenema kippuv. “Valuküsimuste põhjuseks on ka mitmete protsesside venimine. Juba viisteist aastat räägitakse vajadusest moodustada Eestis ühtne omavalitsusliit, kuid tulemuseni pole veel jõutud. Omavalitsuste tegevusvabadus ja vastutus võiks senisest suurem olla, kuid riik ei soovi ohje käest ära anda. Üldjoontes on toppama jäänud ka omavalitsuste ühinemine. Suurema rahvaarvuga omavalitsuste üheks eeliseks on paremad võimalused projektide algatamiseks ning elluviimiseks.”
Praegused tegemised
Tiit Kulu on praegu Põltsamaa linnavolikogu liige. Ta hoolitseb ka selle eest, et jätkuks Ants Paju elutöö Sõpruse pargi korrashoidmisel ja arendamisel. “Järgmisel aastal saab park neljakümne aastaseks. Kavatseme sel puhul välja anda uue infovoldiku. Samuti väärib Sõpruse park oma kodulehekülge, kuhu võiks välja panna ka filmid sellest paigast.”
Tiit Kulul on hea meel, et mitmed tuntud inimesed panustavad jätkuvalt Sõpruse pargi käekäiku.
“Ühe positiivse näitena võiks tuua riigikogu liikme Aivar Koka toetava suhtumise,” lisas ta.
Märkimisväärne osa Tiit Kulu vabast ajast kulub kodustele töödele, olgu nendeks siis aia harimine või küttepuude lõhkumine. “Tervis lubab teha ka pikemaid retki metsas ja rabas ja seenel käia,” on ta rahul.
Tiit Kulu elukäik
*Sündis 1943. aasta 26. juulil Põltsamaa lähedal Võhmanõmme külas üheksalapselises peres
*1962 lõpetas Põltsamaa keskkooli
*1967 Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse mehhaniseerimise erialal
*Töötanud 1968-1978 Lillevere-nimelise kolhoosi peainsenerina
*1978-1989 sama majandi esimees
*1989 valiti Põltsamaa külanõukogu esimeheks
*Pärast omavalitsusliku staatuse kehtestamist jätkas Põltsamaa vallavanemana kuni 1996. aastani
*1997 asus tööle Põltsamaa abilinnapeana.
*Praegu Põltsamaa linnavolikogu liige.
*1994-1997 Jõgevamaa Linnade ja Valdade Liidu ( praegune Jõgevamaa Omavalitsuste Liit) juhatuse esimees
*Ants Paju töö jätkaja Sõpruse pargi korrashoidmisel ja arendamisel.
*Eesti Looduskaitse Seltsi liige
Hoolib oma kodupaigast
Taasiseseisvunud Eesti esimene Jõgeva maavanem Priit Saksing
Tunnen Tiit Kulu ajast, mil tema juhtis Lillevere-nimelist kolhoosi ja mina Jõgeva metsamajandit. Kaks ettevõtet tegid sageli koostööd.
Maavanemana mäletan teda kui hakkajat ja oma kodupaigast hoolivat Põltsamaa vallavanemat. Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu 20. sünnipäeva tähistamisel jäi kõlama mõte, et oma algusaastatel olid omavalitsused üksmeelsemad ja jõudsamalt ühisteks ettevõtmisteks koondunud. Sellise hoiaku tekkimisele ja tugevdamisele aitas tõsiselt kaasa ka Tiit Kulu. Tema ja kõik teisedki esimesed Jõgevamaa linnapead ja vallavanemad väärivad lugupidamist. Kuigi aeg oli siis paljuski teistsugune, on tänastel omavalitsusjuhtidel nendelt mõndagi õppida.
Ei surunud oma seisukohti peale
Aili Soolepp, endine
Pajusi vallavanem
Tiit Kulu on alati olnud hea suhtleja. Teda võib selle sõna positiivses tähenduseks rahvameheks kutsuda. Jõgeva linnade ja valdade liidu koosolekutel ütles Tiit välja huvitavaid, asjalikke ning vajadusel ka kriitilisi arvamusi, kuid ei surunud oma seisukohti kunagi teistele omavalitsusjuhtidele peale. Kindlasti jäid need omadused Kulule alles ka omavalitsusliidu juhatuse esimehena.
i
JAAN LUKAS
