Teisipäeval viidi Põltsamaal läbi üle-eestiline veefoorum, kus oli kõne all põllumajandustegevusega kaasnev reostus ja võimalus seda vähendada. Foorum korraldati Läänemere piirkonna projekti Baltic Deal raames ja juttu oli peamiselt toiteelementidest, mis põllumajandusmaadelt vette satuvad.
Otse Põltsamaa linna piiri taga tegutseva piimakarjafarmi OÜ Viraito juhataja Toivo Kens kinnitas, et ettevõtmine oli vajalik. Tema sõnul on näiteks piimatoimkond välja töötanud Eesti piimastrateegia, mille eesmärk on jõuda miljonitonnise aastatoodanguni.
Piimatoodangu kasvuga kaasneb reostuse kasv
“Praegu on Eestis aastane piimatoodang 680 000 tonni, järelikult peaks meie piimatoodang veidi üle 30 protsendi kasvama. Mis saab sellel juhul Eestist sellega kaasneva reostuse mõttes?” arutles ta. OÜ Viraito juhataja sõnul on Saksamaal praeguseks ehitatud võrdlemisi palju biogaasijaamu, kuid need pole ökonoomsed. Selline tehnoloogia meile Eestis enam ei sobi, kuid lähemate aastate jooksul see loodetavasti täiustub. Biogaasi tootmine on üks võimalus, kuidas sõnnikuveoga kaasnevat halva lõhna vähendada. Toivo Kens mainis ka, et teda üllatas foorumil kuuldud info, et Pandivere nitraaditundlikul alal on reostuskoormus uuesti samal tasemel, nagu see oli 1990. aastate alguses, ehkki selles piirkonnas kehtivad põllupidajatele ranged piirangud, millest ka kinni peetakse. Nii võib lausa eeldada, et reostunud vesi jõuab Põltsamaa piirkonda juba Pandivere kõrgustikult. Kui mineraalväetiste kasutamist on põllumajanduses vähendatud, reostuskoormus aga aastatetaguse ajaga võrreldes samaks jäänud, siis tähendab see Kensi hinnangul seda, et kasvava piimatootmise tulemusena on tekkinud väga palju läga.
Sõnnikukäitlemisel on veel arenguruumi
OÜ Sadala Agro juhatuse liige Ahti Kalde lausus, et nende ettevõttes ollakse reostusprobleemidest teadlikud ning püütakse keskkonda igati säästa. Samas tunnistas ta, et sõnniku käitlemise ja ammoniaagi emissiooni vähendamisega tuleb veel jätkuvalt tegelda. Veefoorumil sai Kalde enda kinnitusel nõu, mida reostamise vähendamise saavutamiseks ei tohiks teha. Ta teab, et praeguse tehnoloogia järgi biogaasijaamu ehitada ei tasu, samuti oli varem teada, et põldudelt veekogudesse jõudvaid toitaineid saab kinni püüda kallasribasid rajades. Eesti püüab põllumajandusliku tootmise taseme poolest teistele riikidele järele jõuda, samas kasvab sellega seoses vajadus vältida keskkonna reostamist. Ahti Kalde sõnul on Eestil siinjuures võimalik teiste Euroopa riikide vigadest õppida, samas võiks meil mitmete nõuete kehtestamisel paindlikum olla. Teatavasti ei tohi pärast 1. detsembrit sõnnikut põldudele laotada. Kui aga mõnel aastal detsembris maa külmub, aga lund veel ei tule, võiks lubada põllumeestel seda tööd teha, sest kui maa on külmunud, siis toitained põldudelt ei leostu. Põllumajandusfirma juhi arvates võiks keeldudesse ja käskudesse suhtuda loominguliselt. Nii Toivo Kensi kui Ahti Kalde hinnangul oli veefoorum vajalik ja kasulik ettevõtmine, sest kõne all olid probleemid, millega põllumehed oma igapäevatöös pidevalt kokku puutuvad. Mitmel puhul saadi kinnitust selle kohta, et tegeldakse õigete ja vajalike asjadega.
i
TOOMAS REINPÕLD
