Rohimine novembris?

Viimati sai rohitud 7. novembril. Ei mõelnud, et suure oktoobrirevolutsiooni aastapäeval, nõukogude ajal ei oleks see sugugi kõlbulik töö olnud. Kuigi otsest keeldu vast polnu, aga too aeg lihtsalt sisendas sellesse daatumisse liialt pidulikkust. Aga ei rohinud ma peenraid ega põlluvagusid. Hoopis kuusehakatisi, mis said mulda torgatud eelmisel kevadel. Nende  peale ei märganud suvel mõelda, või kui, siis sai ainult mõeldud… Nimelt panin tähele, et see teejupp, mida ühelt poolt palistab võsa, on vähema lumega. Saigi otsustatud, et siis tuleb ülejäänud teeosa ka millegi kõrgemaga ära varjata. Aga kõrgust pole nii noortel kuuskedel veel sugugi. Andis alles rohtu katkuda, et märgata mõnda okkarohelist oksakest… Mõnes kohas oli 25. oktoobril sadanud esimene lumi pikad kõrred maadligi vaibaks koolutanud, nii et kuusetaime võis aimata vaid ümara kühmu järgi.. Ja paljakäsi polnud sugugi külm!

Riigimetsas rohitakse hea rohukasvuga aastal noorendikke isegi kaks korda, aga seda ei tehta käsitsi, vaid võsalõikajaga hoopis. Niisugust hooldust tehakse lumeni välja, vahel pidavat noori puutaimi kulustki vabastama. Eks minu rohimine oligi rohkem sedamoodi!

Kõige nahaalsem lämmataja meie tulevasele kuusehekile, lumekaitsele, on ida-kitsehernes ehk galeega…Omal ajal söödakultuuriks sisse toodud, on ta muutunud liiga pealetükkivaks. Eeldused on tal head, levib seemnetega, aga mitmeaastase taimena ka vegetatiivselt, peajuurele võib ta kasvatada 2-18 külgvõsu, mis levivad peajuurest 30 cm kaugusele…

Minu maaülikoolis töötav kursusekaaslane, nähes oma kodu lähedal üksikut galeegat, lubas selle kohe hävitada. Samas on aretajad kiitnud teda eelviljana kui mullaviljakuse tõstjat ja teda ennast kui head veisetoitu, meetaime, samuti olevat tal perspektiivi energiakultuurina… On teada, et kitseherne seemet tuleb töödelda enne kindla bakteriga, sest vastasel juhul ta ei levigi; et teda ei saa ikka ühte patta panna karuputke ja tuulekaeraga. Aga levib ka see bakter. On ka õpetused, milliste herbitsiididega kitsehernepõlde hävitada, nii et tema viljelusaladelt ta ju kergelt ei kao? On niisugune kultuur, mida pärast peab umbrohuna hävitama?

Kitseherne selle suve pruuniks tõmbunud puhmad olid ikka veel kogukad, kaunades krõbisevad seemned pudisesid kergelt laiali, kui püüdsin neid välja juurida. Pigem õnnestus need osavust nõudva liigutusega murda või längu tallata. Peaasi, et kuusehakatised lõpuks valgust näeksid; enne talve madalakaarelise päikese kulgu saaksid jälgida. Enamasti peavad leppima hajavalgusega, kuni lumi nad katab.

i

EHA NÕMM

blog comments powered by Disqus