Junior Achievement Eesti korraldas Luua metsanduskoolis 12-tunnise ettevõtlus- ja innovatsioonilaagri, kus kolme kutseõppeasutuse noored mõtlesid välja toodet, mis kasutaks metsaressursse ilma neid kahjustamata.
Tegemist oli aktiivse ning loova koolitusega põhiliste ettevõtlusteadmiste omandamiseks. Koolitusel osales 48 noort, lisaks Luua õpilastele veel Räpina aianduskooli ja Võrumaa kutsehariduskeskuse õppurid, kes moodustasid viis rühma.
Avatud, seltsivad ja julgete ideedega õppurid
Luua metsanduskoolist juhtis üritust õpetaja Kaja Sander. Tema sõnul olid Luua õpilased avatud ja seltsivad ning oskasid õigel ajal õigeid ideid välja pakkuda. “Nad pidasid pingele hästi vastu ja oskasid õpitut hästi ära kasutada,” lisas ta.
Luua kooli IV kursuse metsanduse eriala õpilane Mikk Pern lõi kaasa võistkonnas, kus pakuti välja metsarestorani idee. Tema hinnangul oli tegemist väga sisuka päevaga. Ta sai juurde palju uusi teadmisi ja kogemusi. Samuti kuulasid noored teiste võistkondade esitlusi ning esitasid küsimusi.
Mikk Pern tõdes, et midagi väga uudset päeva jooksul välja ei pakutud. Metsarestoranis tahtsid noored pakkuda ulukiliha, toidu tegemisel lubati kasutada ainult metsaande.
Restorani nad puu otsa ei ehitaks, küll aga koliksid nad taolise söögikoha linnast võimalikult kaugele metsa.
Noorte väljatöötatud ideid ja äriplaane hindas žürii, kuhu kuulusid Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant Ailer Mõtsar, Swedbanki Jõgeva kontorite juhataja Deivy Kivisalu ning Luua Metsanduskooli metsaülem Peep Arold.
Parim idee – kasemahla kogumine ja müümine
Parimaks ning kõige rohkem püstitatud teemat järginud ideeks tunnistas žürii rühma Baltic Birch Juice mõtte hakata tootma ja turustama kasemahla. Kasemahl on puhas ja hea maitsega, lisaks on sellel mitmeid tervislikke omadusi, kuid hetkel on mahla kättesaadavus väike. Kasemahla plaanisid noored turustada peamiselt külmutatud kujul, mis tagaks säilivuse. Sihtturuks oleks nii Eesti kui ka välisriigid, kus saaks küsida unikaalsuse eest kõrgemat hinda. Žürii pidas kasemahla tootmist väga perspektiivikaks, kuid soovitas noortel rohkem läbi mõelda ka transportimisel ning säilitamisel tekkida võivad riskid.
Ideega kasutada senisest enam ära Eestimaa metsamarju tuli välja rühm Ökomaius. Nemad plaanisid korjata ning kokku osta metsamarju, seejärel need kuivatada ning meega röstida. Tulemuseks oleksid mõnusad ja tervislikud maiused, mis sobilikud igale vanuserühmale, kuid eelkõige mõeldud ikka neile, kes pooldavad ökotooteid ning tervislikke eluviise. Sihtturuna nähti Eesti kõrval ka teisi riike, näiteks Taanit ning sealseid ökohotelle. Žürii pidas ideed suurepäraselt rakendatavaks ühe inimese või perefirmana.
Matkarajad erivajadustega inimestele
Hoopis sotsiaalsema ideega tuli välja rühm nimega Loodus kõigile. Nende idee oli ehitada täiustatud matkarajad erivajadustega inimestele. Nii saaks tuua looduse lähemale kõigile, pakkuda looduse nautimise võimalusi ka neile, kellele see praegu on raskendatud. Lisaks matkaradade kohandamisele ratastoolidega liikumiseks, võiks noorte sõnul pakkuda ka giiditeenust, mänge, võimalust tajuda loodust kõigi meeltega. Rajatised valmiksid EASi, KIKi ja sponsorite toel.
Tulevikueesmärk oleks katta selliste matkaradadega kogu Eesti. Et meil on suurepärased võimalused looduse nautimiseks, kuid kõnealust sihtrühma küllaltki vähe, siis plaanitakse tulevikus kindlasti teenust ka välismaalastele müüa.
Rühm Metsmesilane tuli välja ideega pakkuda klientidele tervislikku ja naturaalselt toodetud erinevate maitsetega mett. Mesilastarud paigutataks metsa servale, kus kasvavad sobivad taimed, näiteks kanarbik. Kasutada saaks ka teisi metsas kasvavaid taimi (mustikat, pohla) või rajada istutusalasid (meliss). Žürii pidas ideed heaks perefirma jaoks.
Paksu metsa vahel, paraja pikkusega autosõidu kaugusel pealinnast võiks asuda ka üks mõnus Metsarestoran, mis pakuks ülimaitsvat toitu lummavas looduskeskkonnas. Sellise mõttega tuli välja rühm Metsarestoran. Söögi valmistamisel kasutataks palju looduslikku toorainet ning kohalike mahetalunike toodangut. Lisaks eksootilistele söökidele (näiteks ilvesepraad), saaksid külastajad näha toidutegemise protsessi, õppida ise metsasaadustest toite valmistama ning veeta mõnusalt lähikonnas aega kas matkates või giidi juhendamisel loodust uurides. Žürii arvates peaks rühm oma lisateenuste valikut veelgi laiendama.
12-tunni ettevõte Luual toimus Junior Achievement (JA) projekti „Ettevõtlikuks ja loovaks õpilasfirmas“ raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Projekt on suunatud kutseõppeasutuste noorte ettevõtlikkuse kasvatamisele. Sama projekti käigus on eelmisel aastal peetud neli sarnast ettevõtluslaagrit. Sel aastal on laagreid olnud üks, ees ootab veel kaks. Kokku osalevad 12-tunni ettevõtte koolitustel ligi 400 õppurit kümnest kutseõppeasutusest.
Koolituse läbinud noored võiksid oma ettevõtlusteadmisi edasi lihvida ning uusi kogemusi saada õpilasfirmat tehes. Kõnealune koolitus on aktiivne ja loov. Noored omandavad lühiloengute ning praktilise tegevuse käigus põhilisi ettevõtlusalaseid teadmisi. Päeva jooksul viidi läbi ajurünnak ideede leidmiseks, loodi oma ettevõttele visioon ja missioon, pandi paika turundus- ja finantsplaan ning tehti läbi SWOT-analüüs. Osalejaid suunasid lahenduste leidmisel eksperdid ning juhendasid JA vilistlastest rühmajuhid.
Junior Achievement Eesti on 1992. aastal asutatud Eesti juhtiv ettevõtlusõpet edendav organisatsioon, kelle tegevusvaldkondade hulka kuuluvad õppeprogrammide väljatöötamine, tutvustamine ja läbiviimine, õppematerjali väljaandmine ning õpetajaskonna koolitamine. JA programmide järgi õpib majandust ja ettevõtlust algklassidest gümnaasiumini 13 000 õpilast üle Eesti.
i
HELVE LAASIK
