Siseministeerium viib koostöös Tartu Ülikooliga läbi üle-eestilist uuringut, saamaks teada, milline on elu ning tulevikuperspektiivid Eesti väikelinnades ja alevites.
iii
„Musta töö” tegemiseks ning sisulise töö kogemuse andmiseks kasutab projekti üks koordinaatoritest Garri Raagmaa ka oma tudengite tööjõudu ning märtsikuus võiski Jõgeva maakonna väikelinnades agaraid geograafiatudengeid tegutsemas näha. Käesoleva artikli autorid käisid tutvumas Peipsi ääres asuva Mustvee linnaga.
Uurimistöö, millel keeruline nimi „Eesti regioonide majandusstruktuuri muutuste prognoos”, eesmärk on välja uurida, milline on praeguses raskes majanduslikus olukorras väikelinnade reaalne olukord ja milliseid muutusi on tööhõives ning sellega seotult ka sotsiaalelus lähiajal oodata. Oluline on seejuures uurida kohalike ettevõtjate käekäiku ning nii nende kui ka kohaliku omavalitsuse nägemusi ja tulevikuplaane.
Mustvees viimastel aastakümnetel suurimaks tööandjaks olnud õmblustööstusse on tänaseks järele jäänud kõigest poolsada töökohta ning väljavaated nendegi säilimiseks on nigelad. Ka kõvasti pingutades ja hea tahtega on raske nimetatud valdkonnas edukas olla, sest ülemaailmseks tendentsiks on õmblustööstuse kolimine madalamate tootmiskuludega Aasia riikidesse. Sellele saaks vastu astuda vaid uute ärimudelite rakendamisega, ent Mustvees on seni rõhutud just odava tööjõuga allhankele. Õmblustööstuse probleemid on eriti teravaks muutnud praegune majanduskriisist tingitud vähenev nõudlus rõivaste järele.
Kalatööstus, milleks iseenesest Peipsi järve näol ju eeldused on, ei ole konkreetselt Mustvees kunagi määravat rolli mänginud ning ka praegu ei ole ette näha, et selles vallas olulist kasvu toimuks. Piirkonnas on end sisse seadnud juba mitmed pikaajalised tegijad, kellega konkureerida oleks raske.
Olles vaadanud, kuidas tulevad Mustvees praegu valdavad majandussektorid toime, on ilmselge, et linn vajab tulevikuks uusi ideid. Õnneks on seda mõistnud ka linnajuhid, kes on astunud esimesed suured sammud ning lõpule viimas Mustvee jahi- ja reisisadama projekti. Uueks võimalikuks nišiks, mis Mustvee tardunud majanduselu elavdaks, peab linnavalitsus just turismi. Hetkel mängib turismisektor Mustvees väikest rolli, seda peamiselt vastavate asutuste puudumise tõttu. Samas on linnal võrdlemisi head eeldused nimetatud valdkonnas edukas olla: Mustvee asub looduskaunis keskkonnas Peipsi järve kaldal. 2007. aastal viidi mobiiltelefonide abil läbi positsioneerimisuuring, mis näitas, et Eestit külastavate välisturistide arvu poolest on Mustvee Jõgeva maakonnas Põltsamaa järel teisel kohal.
Jahisadama rajamine vähendaks lühiajaliselt töötute hulka linnas, pakkudes kohalikele tööd sadama ehitusel. Kaugelt olulisem on korraliku sadama väljaehitamine pikemas perspektiivis. Sellel on potentsiaali elavdada Mustvee majanduse kõiki aspekte, alustades turismist ning lõpetades võimalike uute investoritega, kelle tähelepanu võiks tõmmata linn, mis ei karda teha suuri samme. Meeldivaks tähelepanekuks võibki pidada Mustvee linnavalitsuse julgust unistada. Üldplaneeringusse on lisaks sadamale broneeritud ruumi ka paljudele teistele, hetkel veel utoopilistena tunduda võivatele ideedele. Enamik neist ei saa muidugi ilmselt veel lähema kümne aasta jooksul teoks, ent on positiivne, et Mustvees ei sulguta praegustes keerulistes oludes endasse ega loodeta asjade laabumisele, iseenesest, vaid otsitakse uusi võimalusi.
iii
HANNU PLOOMPUU, JAANUS JUHANI, LAURA SALU, Tartu Ülikooli geograafiatudengid
