Septembrikuiste jaekaubanduse ja tööstuse seisu näitavate numbritega võib nüüd kolmanda kvartali kokku võtta. Majandusnäitajates kulgeb kõik ootuspäraselt ja üllatustest raporteerida ei saa.
Jaekaubanduse müügimahu kasv oli ka septembris muutumatu seitse protsenti, see on pea terve aasta samas ulatuses püsinud. Järgmistel kuudel võib jaekaubanduse kasv ehk protsendipunkti jagu väiksemaks vajuda, kuid põhimõtteliselt jätkub üsna stabiilne kasv. Hetkel soosivad tarbimist väga madalad intressimäärad, mis teevad lisaks kätte jäävale lisarahale ka säästmise ebaatraktiivseks ning kulutamise suhteliselt atraktiivsemaks, niipalju kui kindlustunne tuleviku suhtes seda lubab.
Kindlustunne on aga viimastel kuudel taas päris kiirelt nõrgenenud, mistõttu tarbijad hoiavad ka veidi igaks juhuks sääste ja tarbimise kasv võib mõnevõrra väiksemaks vajuda. Samas sissetulekud kasvavad ning raha jagub rohkem nii tarbimiseks kui säästmiseks.
Septembrist sai aga ilmselt pöördepunkt majanduskasvule, sest üks tähtsamatest harudest — tööstustootmine — näitab esimesi märke, et saab taas jalad alla.
Käesoleva aasta jooksul on tööstustoodangu mahud võrreldes eelmise aastaga pidevalt vähenenud. Samas on viimasel kuul toimunud töötlevas tööstuses elavnemine ning tööstustoodangu maht hakkas kasvama. See kinnitab ühtlasi ka juhtivindikaatorite poolt prognoositud pööret elavnemise suunas kolmanda kvartali jooksul. Pilti tööstuses aitas veelgi parandada energiatootmise taastumine septembris, mis on nüüd ilmselt seotud hinna normaliseerumisega põhjamaade elektribörsil.
Seega, kolmandat kvartalit kokku võttes võib öelda, et tööstustoodangu ja jaekaubanduse näitajad on liikunud meie prognoosi graafikus. Tööstustoodang langes kolmandas kvartalis ühe protsendi ning jaemüük suurenes kaheksa protsenti. SKP kasvuks prognoosime kolmandas kvartalis 1,5 protsenti ning neljandas kvartalis jõuab see juba kolme protsendi lähedale.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
